Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    22 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Weissensteini uus foorum
    asub siin (kliki)

    Foorumid - Ajalugu

     Autor Pealkiri: Kuningad ja kirik
    23/06/2005 01:57
    Rainer
    Postitused: 240

    Administraator



     
    Kuningad ja kirik

    Et kuningate valimistel ajal (http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=321)
    viktoriiniküsimus: “Millal on ehitatud Paide kirik” silmnähtavalt osalejate vahel segadust tekitas, mis ka hiljem asjaosalistega rääkides kinnitust leidis, siis pean end selles asjas kui küsimuste koostaja võlglaseks ja kohustatuks segaduse pärast vabandust paluma ja asja selgitama (ehkki lõpptulemust kuningate valimisel see asi õnneks ei mõjutanud).

    Nimelt oli sellele küsimusele pakutud kaks vastusevarianti: 1786 ja 1848, õigeks loeti seejuures esimene.

    Möönma peab seda, et sõltuvalt küsimuse esitamise viisist võivad õiged olla mõlemad vastused. Eriti kui küsida: “Millal valmis kirik praegusel kujul?”, on õige just 1848. Ma küll ei mäleta täpselt, kuidas esitas küsimuse Aivo Toomistu, kuid ettevalmistatud küsimus ei olnud siiski selliselt esitatud vaid “Kas praegune Paide kirik on ehitatud …”. Siiani levinud tava kohaselt on aga praeguse kiriku ehitusaastaks loetud just aastat 1786. Seda kinnitab kiriku sissekäigus olev seda aastaarvu kandev kivi, samuti kiriku 150 aastapävaks 1936. aastal välja antud Jaan Eelnurme raamat “Paide Püha Risti koguduse minevik” ning ka 1936. aastast pärit ringvaade “Paide kirik – 150”, mil tähistatigi praeguse kiriku 150 aastapäeva.

    Nüüd aga asjast lähemalt.
    Keskajal oli Paides tegelikult kolm kirikut: üks kindluses (torni kõrval asuvad seinad on osa sellest kirikust), teine – “Püha Risti kirik” seal kus praegunegi kirik ja kolmas, “Katarina kirik” Vainu ja Pika tn loodenurgal.


    (Pilt J. Eelnurme raamatust)

    Püha Risti kirik asus sama koha peal, kuid oli gooti stiilis. Torn asus ilmselt ka sama koha peal, kus praegunegi kiriku torn ent tava järgides kiriku lääneotsas, sest kirikuhoone ise jätkus tornist ainult ida, mitte ka lääne poole nagu praegu.
    See kirik lasti õhku Liivis sõjas 1573. aastal.

    Umbes 200 aastat ei olnud linnal korralikku kirikut. Ajutine puukirik ehitati 17. sajandil praegusest kirikust mõnevõrra ettepoole, peaaegu praeguse keskväljaku keskele. See kirik püsis u 200 aastat, kuni lammutamiseni 18. sajandi lõpul. Puukiriku kohale ehitati vahepeal üks kasvuhoone, mida kasutati mõnd aega ka kiriku otstarbel.

    1767 asuti ehitama uut kivikirikut samale kohale kus oli kirik paiknenud ka keskajal. Esialgu puhastati ja kaevati välja vanad vundamendid, kus tulid ilmsiks mitmed kenad sambad, piidad ja hauakivid, mis tõendasid, et endine kirik on olnud gooti stiili ehitis. Kiriku kui torni müürid tehti paekivist. Aknaid oli 12, neli kumbagil küljel kohastikku, niisama ka igas otsas 2 akent kohastikku. Lagi oli puust, lame. Katus oli kaetud kividega. Torn oli kiriku müüride kõrguselt kivist, kõrgemalt puust, ka torni katus oli puust ja üle tõrvatud, kuna muud puuosad olid kaetud õlivärviga.
    Uue kiriku sisseõnnistamine toimus 12. juulil 1786. a. Et torn kiriku külje peal on, tuleb nähtavasti sellest, et kirik ja torn ehitati vana vundamendi peale, ja kiriku peahoonet suurendati poole võrra õhtu poole torni, seega jäi torn keset kirikut.


    (1797. a joonis kirikust, pilt raamatust “Paide rajoonis”)

    Seega, 1786 valmissaanud kirik oli oma põhikonstruktsioonis sama, mis praegu: alles on samad seinad, samad aknad, sissekäik on sama.

    1845. aastal läks kirik põlema. Puust torn ja katus põlesid kivimüürini maha, samuti põles kiriku sisemus.
    1848. aastal oli kirik taastatud. Seinad, aknad, sissekäik olid jäänud samaks. Müüre oli ehitatud ainult natuke kõrgemaks, samuti oli puust barokse tornikiivri asemele ehitatud kivist ja tipus plekist kattega gooti stiilis torn.


    (Pilt J. Eelnurme raamatust)

    Nii et selles mõttes on kiriku praegune kuju pärit 1848. aastast, et tema torn ja katus ning akende kohalt müüride kõrgemaksehitamine on leidnud aset sel ajal, muidugi ka kiriku sisemus (lääne ja ida pool asuvad kitsamad otsaehitised on ehitatud muide alles 1910. aastal).
    Kuid kirik ise (kui konstruktsioon) on siiski pärit just 1786. aastast ja sellest aastast on traditsiooniliselt ka praeguse kiriku aastapäevi arvestatud.

    Pean tunnistama, et küsimuse algversioonis oli tegelikult välja pakutud kolm vastusevarianti: 1291, 1786 ja 1848. Esialgne mõte oligi vastandada keskaegse ja praeguse kiriku ehitamise aeg, mitte niivõrd 1786 ja 1848.

    Nii et võib näha, et küsimus kiriku ehitusaastast vajab pikemat selgitamist, mistõttu ma vabandan, et sellisest lühikesest ja kiirelt esitatud küsimusevormist kuningate valimisel nii lihtne ehk ei olnud mõtet tabada. Aga vähemalt andis see põhjust jälle lähemalt arutleda ühe Paide ajalooga seotud küsimuse üle.

    Viimati muudetud: 30/06/2005 16:16 postitaja Rainer
    05/12/2005 13:56
    Valdo
    Postitused: 5




     
    Re: Kuningad ja kirik


    Rainer :

    Et torn kiriku külje peal on, tuleb nähtavasti sellest, et kirik ja torn ehitati vana vundamendi peale, ja kiriku peahoonet suurendati poole võrra õhtu poole torni, seega jäi torn keset kirikut.


    Ma tahaksin Sind uskuda, aga oleksin siiski sellise järeldusega veidi ettevaatlik. Keskaegset Paidet kujutav joonistus on siiski liialt skemaatiline, et sellest saaks teha järeldusi keskaegse kiriku väliskuju ja torni asukoha osas.

    Sinu toodud fragmendilt võib küll põhimõtteliselt välja lugeda, et kesksegse kiriku torn ei asetsenud kiriku lääneotsas hoone pikiteljel, vaid lõunaseina ääres turuplatsi poole eenduvalt. Samas ei ole ei Eesti ega ka lähiriikide keskaegses kirikuarhitektuuris midagi sarnast senini teada. Kas torni ei olnud üldse (pms Saare-Lääne piiskopkond) või see oli pikiteljel kas lääneotsast eenduva maani ulatuva ehitisena või konsoolse haritornina.

    Kogu Vana-Liivimaa ehituspärandit näinuna kaldun pigemini arvama, et torni asetsemine lõunaseina keskel oli Paides tingitud turuplatsi sümmeetriakaalutlustest. Eestis on samast ajastust tegelikult veel kaks näidet, kus kirikutorn on viidud traditsioonilisest kohast lääneotsa keskelt külgfassaadi keskele. Esimene selline näide on 1789 valminud hilisbarokne Valga kirik. Teine näide on 1810 valminud ning 1838 peale tulekahju taastatud Kanepi kihelkonnakirik.

    Täpse vastuse annaksid tegelikult väikesed sondaazid torni ja pikihoone liitekohas - seda juhul, kui pikihoone ehitati 18. sajandil keskaegsetele vundamentidele (mis on aga ülimalt tõenäoline).


    Kodumaa ajalugu austades,

    Valdo Praust

    Eesti mõisaportaal
    MTÜ Alt-Livland
    www.mois.ee
    mois@mois.ee

     
    05/12/2005 14:09
    Rainer
    Postitused: 240

    Administraator



     
    Re: Kuningad ja kirik

    See keskaegse kiriku torni arvatava asukoha kirjeldus on tegelikult otse tsiteeritud mainitud Eelnurme raamatust. Kahjuks ei ole võimalik sealt välja lugeda, kas Eelnurme selle omakorda kuskilt maha kirjutas või mitte. Igatahes viitab ta muidu Hupelile, kes kirjutas keskaegse kiriku varemetest, mis uue kiriku ehitamise ajal välja tulid.
    Nii ei oska mina samuti midagi kindlat väita.
    Samas Sinu viited neile kahele näitele Valga ka Kanepi kiriku kohta on väga huvitavad.
    Waxelbergi kaardilt on vist raske midagi kiriku torni kohta välja lugeda: http://www.weissenstein.ee/pildid/displayimage.php?album=33&pos=0 (kirikut tähistavad punased jooned, sellest eespool üks vahepealne ajutine ehitis).

     
    05/12/2005 14:31
    Valdo
    Postitused: 5




     
    Re: Kuningad ja kirik


    Rainer :

    Waxelbergi kaardilt on vist raske midagi kiriku torni kohta välja lugeda: http://www.weissenstein.ee/pildid/displayimage.php?album=33&pos=0 (kirikut tähistavad punased jooned, sellest eespool üks vahepealne ajutine ehitis).


    Mina loen sealt välja viis asja, (küll mitte otseselt torniga seotut):

    1. Tallinna tänava joon kiriku kohal oli tollal praegusest märksa ida pool, kas kiriku seina juures või isegi kiriku kohal. Millalgi (arvat. peale Põhjasõja purustusi) tõmmati tänavajoon väikese jõnksu elimineerimisega sirgeks ja platsi lääneservaga ühisele sirgele.

    2. Ajutine kirik (see ladina risti kujuline) oli praeguse platsi põhjaosa kohal. Kui keegi seal kaevama hakkab, oleks mõistlik selle alusmüürid avada.

    3. Kui 18. sajandil taaspüstitatud kirik keskaegseid alusmüüre kasutas, siis sai ta seda teha oma idapoolses otsas. Lääne suunas on seda igatahes tollal pikendatud. Kui kiriku sees kunagi nt põrandat vahetatakse, saaks seda võimaliku vundamendisondaazi käigus uurida.

    4. Kui Waxelbergi plaanil näidatud kitsam kooriruum oli kirikul tegelikult ka olemas, pidi ta 18. sajandi taastamistööde ajal jääma kiriku gabariitidest väljapoole. Samas ehitati 20. sajandi algul selle kohale juurdeehitis, mis võis senini maapinnas säilinud keskaegse kooriruumi vundamendid hävitada. Samas on ka võimalik, et tollased ehitustööd tõid need vundamendid ka päevavalgele. Analoogiat muude paikadega kasutades ei ole võimatu, et säärane vundamentide leid leidis tollal ka meedias käsitlemist.  Ning lõpuks - tõenäoliselt on midagi sellest ehk ka maapõues alles ning võimalik kiriku kooriruumi põrandavahetus tulevikus võimaldaks ehk vastavaid sondaaze teha.

    5. Kui kiriku lääneots on Waxelbergi plaanil kajastatud õigesti, siis seal eenduvat torni ei olnud. St kas oli viilul asuv konsooltorn, kiriku pikihoone kehandist välja kasvav torn või ei oolnud torni üldse. Kuna joonistel siiski torni on kujutatud, siis on tõenäolisimad kaks esimest varianti.

    Kodumaa ajalugu austades,

    Valdo Praust

    Eesti mõisaportaal
    MTÜ Alt-Livland
    www.mois.ee
    mois@mois.ee

    Viimati muudetud: 05/12/2005 14:39 postitaja Valdo

    Mine üks samm tagasi  

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein