Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    15 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Weissensteini uus foorum
    asub siin (kliki)

    Foorumid - Ajalugu

     Autor Pealkiri: Paju või paisuma?
    09/04/2005 10:04
    Rainer
    Postitused: 240

    Administraator



     
    Paju või paisuma?

    Paide nime päritolus praegu enam kahtlust pole: paide-paede-paekivi.

    Huvitav oli lugeda u 100 aastat tagasi toimunud väitlust sel teemal, kus mh väideti, et Paide nimi tuleneb hoopist sõnast "paisuma" või "pajud".

    Hääd lugemist :


    28. aprilli 1898 Postimees nr 92 (lisa lk 1)



    Kust on “Paide” nimi tulnud?

    Uuemal ajal on hakatud kohanimesid uurima, et neist wanu Eesti sõnu ja kõnekäänusid ära tunda. Nii katsub keeleuurija Dr. K. A. Hermann oma “Eesti kirjanduse ajaloos” seletada, et nimi “Pärnu” pärnapuust, “Põltsamaa” põllumaast, “Haapsalu” haaba salust ja “Paide” sõnast paisuma olla tulnud. Teiste nimede tähendus wõib õige olla, kuid “Paide” saamine sõnast “paisuma” ei ole minu arwates mitte õige. Dr. Hermannil wõiwad seks ehk omad keeleteadlised põhjused olla. Minul on aga teised põhjused. Paide nimi on “paedest” tulnud. Wanemal ajal ei ole rahwas Paidet mitte Paideks waid “Paedeks” kutsunud. Olen ise weel mõne Järwamaa mehe suust kuulnud: “Lähme Paedesse”, aga mitte Paidesse. Et paede maiku ära kaotada, siis on uuemal ajal Paide pruugiks saanud. Ka wanades Paide kiriku-kirjades ei tule Paide nime kusagil ette. Umbes sada aastat tagasi loeme meie säält: “Paede linnas”, “Paedes”, “Paedest” j.n.e. Miks Paidet wanemal ajal Paedeks kutsuti, on wäga loomulik. Kes Paides on käinud, see on ka tähele pannud, et siin palju paekiwa on. Linnal oliwad wanasti ja on nüüdgi weel suured paemurrud. Paede järele, mis neist murdudest wälja wõeti, nimetati seda kohta “Paedeks”, millest nüüdne “Paide” on tulnud. Selle järele ei ole siis Paide mitte sõnast “paisuma”, waid “paedest” tulnud.

    M. Kraut


    9. Novembri 1905 Postimees lk nr 246 (lk 2)

    Mõni sõna meie kohanimedest

    Minewal kuul sain ma “Postimehe” toimetuse poolt teateid Paide nime tähenduse kohta, mida Joh. Sõster, Lääne-Nigulast, 27. märtsil 1903. a. üles on pannud. Ilma et ma sääl kuue lehekülje pääl arendatud arwamist kordama hakkaksin, awaldan ma siin lühidalt, mis otsusele mina selle kohanime uurimise juures olen jõudnud. Pääle tuntud linna Järwamaal kannab Paide nime ka üks koht Suure-Sausti wallas, Jüri kihelk., Harjumaal.  – Teatanud: J. Saalwerk, Kurna Sepamäelt.

    Nõnda on ka tuntud linn Järwamaal oma nime arwatawasti mõnest üksikust elukohast ehk ka külast omandanud, mis muiste sääl pajude all seisis ja sellepärast Paide s.o. pajude nime kandis.

    Wiljandis, 1 now 1905 F. Kuhlbars


    13. detsembri 1906 Postimee nr 282 (lk 2)

    Mis tähendab kohanimi Paide?

    Mullu awaldasin ma “Postimehes” nr. 246 oma arwamise “Paide” tähenduse kohta. Ma jõudsin sääl otsusele, et see nimi sõnast paju on saanud ning elukohta tähendab, kus wanasti pajud kaswasiwad, wõi praegugi weel kaswawad. Nagu sõnast kuusk Kuuste (kuuskede koht, mõis Tartumaal), nõnda sai ka pajust kohanimi Paide (pajude koht).
    Mõnelt poolt soowitakse, ma peaks seda oma arwamist sügawamalt ja laiemalt põhjendama; seletus, et Paide sõnast paas, pea saanud – Saksa keeles wanasti Wittenstein, praegu Weissenstein, mis ka walg- ehk paekiwi tähendab – olla palju uskujaid leidnud*).
    Waatame ligemalt järele, mis lugu sellega on.
    Jaanuari-kuul 1217. a. ilmusiwad sakslased esimest korda Järwamaale ja jäiwad Kareda külasse – wist praegune Kärewere – peatama, kust nad oma sõjakäigud mitmele poole ette wõtsiwad. Paide lossi asutasiwad nad aastal 1266.
    Meie ei eksi küll mitte, kui arwame, et sääl, kus Paide lossi waremed praegu seisawad, eestlastel juba ennemalt kindel koht, kõige wähemalt mõni küla wõi talu oli, ja sellel oli, isegi mõista, Eesti nimi, wist küll Paide.
    Et sakslased muiste Eesti kohanimesid oma keelde ümber oleks pannud, on haruldane nähtus; need wähesedgi ümberpanekud ei õnnestunud ikka, sest eestlased ei teadnud isegi enam, mis tähendus nimel õieti oli, nagu meie seda Paistu nime juures nägime (Waata “Post.” 1900, nr 275 ja 1905, nr 246).
    Sakslased omandasiwad nimed, mida nad siin leidsiwad, muutsiwad neid aga sagedasti oma keele kõla järele. Nii sai näituseks Eesti kohanimest Nõgu, Nõo, mis lohku ehk madalikku tähendab, Saksa keeles Rüggel.
    Ka andsiwad nad mõnele kohale uue nime. Nii sai weel aastal 1770 üks mõis Wõnnu maakonnas Weissenstein nimeks, selle pääle waatamata, missugune nimi kohal ennemalt oli olnud.
    Sõna “paas, pae” tarwitatakse Eesti kohanimedes üliharwasti. Wähegi tähtsamatest nimedest on siin üks ainus nimetada; see on Paaswere, mõis ning küla jõe ääres, Simuna kihelk. Seesamagi oli wanasti Paastwere. Ostjaki keeles, mis teatawasti Eesti keelega sugulane on, tähendab aga påst jõe käänakut ehk käära (kääri). Selle järele oleks Paastwere meie praeguses keeles Käära (talu Audrus) ehk Kääriku (talu Heimthalis, Paistu kihelk.). Wäga haruldane nimi Paeküla (Märjamaal) ei ole mitte muinasajast pärit, waid on hiljem sünnitus.
    Sõnast paas, pae oleks wõinud nimi paas(i), pae ehk paaside, aga mitte paede ehk Paide saada.
    Teine lugu on sõnaga paju. Seda leiame kodumaa kohanimedest pääle lepa ja tamme rohkel arwul. Ka on ta Eestis igal pool suguharunimeks saanud. Kolga-Jaanis liideti selle sõna külge Rootsi by (küla), nõnda sai Pajusby (Pajuküla).
    Harjumaal on Moigu wallas, Jüri kihelk., ühe koha nimi isegi Pühapaju. Tartumaal tarwitatakse kohati sõna paju asemel pai. Ka Liiwi keeles on paju pai, enamus paid. Laste suus saab temast omastawas koguni pao, nagu Wõru murdes sõnast kõiw (kask) kõo sai. “Paistema” ehk “Pao karjamaa”, kus pajud kaswawad, on Paide ligidal (Teatanud J. Allmann Paidest).
    Nimed, nagu Paistu kirik, Paisti talu (Türi-Hallikul), Pajusti (Wiru-Jaakobi kihelk.), Paistema** (karjamaa Paide linna ligidal, aga ka soo Läänemaal, Nigula kihelk.), Paide (linn, aga ka koht Suure-Sausti wallas, Jüri kihelk. Harjumaal), Pao karjamaa jne. on sõnast paju saanud.

    Wiljandis, 16. nowembril 1906 F. Kuhlbars

    Viimati muudetud: 11/04/2005 10:50 postitaja Rainer

    Mine üks samm tagasi  

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein