Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    22 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Weissensteini uus foorum
    asub siin (kliki)

    Foorumid - Paide linn

     Autor Pealkiri: 1973 Paide vanalinnast
    03/08/2005 14:56
    Rainer
    Postitused: 240

    Administraator



     
    1973 Paide vanalinnast

    1973 aug-sept Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse töötajate arvamused töö kohta “Paide vanalinna kaitsetsooni detailplaneerimise projekt”.

    Töö kajastab samu põhilisi seisukohti ja järeldusi Paide linnaarengu ja vanalinna objektide kohta, mis leiduvad varasematest ja hilisemates VRV töödes. Ilmselt on sarnaseid arutelusid ja vastuväiteid olnud ka nende teiste tööde suhtes, kuid just selle konkreetse töö kriitika on Muinsuskaitseameti arhiivis säilinud. Nimetatud, 1973. a töö oli seotud vanalinna kaitsetsooni loomisega, milline kehtib ka praegu. On teada, et 1972/3. a tuli töö teha kiirustes, mh seetõttu, et esines Paide vanalinna ja keskväljaku täieliku hävitamise oht. Kuna kaitsetsoon sai 14.06.2005 Vabariigi Valitsuse otsusega taas kinnitatud, siis on tegu ka väikese mälestusega selle töö algusprotsessist (mis seejuures on oluliselt “elavam” tavalisest uurimustööst).

    Selles veebis pole tekkinud erilisi vaidlusi Paide ajalooga seotud seisukohtade ega vanalinna arengu üle. Samas tuleb kasuks, kui asjale vaadata aeg-ajalt ka kriitilise pilguga. Seega ehk aitab see 1973. aastast pärit dokument värskeid mõtteid tekitada. Muidugi kritiseeritakse alltoodus küll tihti konkreetset tööd, mitte laiemaid seisukohti, kuid mingi mõttesuuna annab seegi. Igatahes on ka praegusel ajal vägagi vajalik meelde tuletada ületähtsustamise ja mittemidagiütlemise ohtu ning motiveeritud ja konkreetsete ettepanekute vajalikkust.

    Kohati on protokollitud arutelud läinud väga tuliseks ja isiklikuks, seega on alltoodu üksnes väljavõtted, samuti on välja jäetud nimed.

    29.08.1973 esitatud esimene arvamus

    “Käsitlemata üksikasjalikult … poolt koostatud tööd põhjusel, et see on nähtavasti autori poolt veel redigeerimata, juhitagu siiski tähelepanu mõningatele kahtlust äratavatele kontseptsioonidele, mis võivad oluliselt desorienteerida projekteerijaid – insenere ja arhitekte. Näiteks selgub tööst täie veenvusega, et:
    1)    Paide linn oli 14. saj piiratud kivist linnamüüriga,
    2)    Et Paide linna hoonestuse moodustasid orduajal 2-3 korruselised, kõrgete viilkatustega kivimajad,
    3)    Et Paide linn on säilitanud oma keskajal väljakujunenud tänavatevõrgu ja struktuuri,
    4)    Et Paide linn arenes 16. ja 17. saj “vaid sisemiste ruumireservide arvel”, kusjuures samas selgub, et ta 17. saj lõpul siiki mõnes mõttes laienes, jmt.

    Eriti suuri kahtlusi äratab lausa manipuleerimine mõistega “ajalooline linna struktuur. Kõige vähem lubavad senised uurimused küll valgustada keskaegset linna struktuuri, veelgi vähem väita, et Paide tänapäeva ja tulevikku määrab “ajalooline linna struktuur” (st nähtavasti linnaehituslik-planeeringuline struktuur, mida näiteks Tallinna puhul käsitleti kui isestruktuursete elementide süsteemi, mis haaras kõiki linna planeeringu elemente, mis Tallinna vanalinnas tõepoolest on säilinud keskaegsel baasil). Minu arvates peaks Paides esmalt võimalikult täpsete linnaplaanide uurimistega näitama, missugune oli Paide linnaehituslik struktuur kodanlikul ajal, siis 19, 18 ja 17. sajanditel. Siis võiksime alles hakata otsima keskaegsete struktuurielementide osa linnaplaanis.
    Juba üldjoontes tutvumisel probleemistikuga, kogutud materjaliga ja tegelikkusega jääb mulje, et Paides ei saa rakendada neid rekonstrueerimise põhimõtteid, mis näiteks Tallinnas. Mõlemad need linnatervikud olid ja on täiesti erineva koostisega ja neid tuleb ka nii võtta nagu nad tegelikult on. Peale linnuse nähtavate varemete on kõik keskaegne Paides vaid “arheoloogilise kaitsetsooni” mõistesse kuuluv, mitte enam tegelikkus.
    Paide hoonestuse tegelikkuses ei eksisteeri terviklikult enam ka hilisem, pärast-Põhjasõja-aegne “struktuur” – st tänavad, kvartalid, kinnistud, hooned. Kaks viimast komponenti on säilinud vaadeldavas kaitsetsoonis veel vaid juhuti ja meil tuleb siin pöörduda rohkem ansambli mõiste juurde. Teatavasti ei sisalda ansambli mõiste aga sugugi tervete kvartalite mõistet, vaid sageli ainult tänavatega külgnevate kvartalite mõistet jne.”

    Teine arvamus:

    “Linna tekkimise ja varasema arengu küsimusi on käsitletud liiga üldsõnaliselt ning esitatud seisukohad on nii mõnigi kord liiga kategoorilised ja motiveerimata.
    Nii näiteks … “14-15. sajanditel kujenes välja linna põhitänavate võrk, mis jälgib vanu maanteid ja linnavalli ringlevat joont.” Millal siis ikkagi kujunes Paide vanim tänavatevõrk? Võibolla oleks õigem tunnistada, et kindlalt me seda ei tea, kuid neil ja neil põhjustel me oletame seda ja seda.
    “Keskaegne Paide oli oma aja kohta küllatki tugevsti kindlustatud linn”. Mille alusel võidakse nii väita? Töös ei ole esitatud mingit vihjet looduses ega ka arhiivis tehtud sellekohastele avastustele, selline väide eeldaks Paide linnakindlustuste päris konkreetset tundmist.
    Pisut ülepingutatult ning ikkagi väheveenvalt on autor püüdnud määratleda Paide linna omapära. Muuhulgas ei saa nõustuda ka esitatud seisukohaga, mille järgi Paide üks põhiline omapära ja iseärasus seisnevat selles, et ta on range konservatismiga säilitanud keskaegse linnastruktuuri ja 18/19. sajandite arhitektuuri. See ei ole mingi iseärasus: vana põhiplaani ja uuema hoonestusega linnu on väga palju. Linna omapära, juhul kui see üldse on olemas, peaks saama väljendada hoopis konkreetsemalt”.

    Kolmas arvamus:

    “Praegusest tekstist ei selgu, kas Paides kuulus nn loomuliku tekkega (so irregulaarse tänavatevõrguga) või teadlikult (pro tahtlikult) rajatud, so koloniaalsüsteemis linnade hulka.
    Küll mainitakse, et “linnamüüri sees kujunes välja kompositsioonilt selgejooneline ja reeglipärane linnaplaan, mis oma ülesehituselt sarnanes keskaegsetele kaubalinnadele”. Kuid see järeldus on mitteküllaldane ja isegi ekslik, sest niisugust terminit nagu “keskaegne kaubalinn” linnaehituse ajalugu linna põhiplaanilise tüübi seisukohalt üldse ei tunne. Teatavasti võis keskaegne kaubalinn olla mistahes põhiplaaniga.
    Väide, et orduajal olevat Paide linnas olnud 360 maja, ei ole tõepärane. Tegemist on küll tsitaadiga (Hupel), kuid ka kasutatavasse kirjandusse tuleks suhtuda kriitiliselt.”

    21.09.1973 koosoleku protokoll, milles vaadeldi Paide linna kaitsetsooni uurimislike tööde käiku.

    Pu: avab koosoleku.
    Se: tutvustab siiani tehtud tööd.
    P: Kui palju eelarvest on kulutanud?
    Sa: Kõik.
    Pu: Sellega on teostatud 1 planshett?
    Sa: Ja seegi teatud määral lõpetamata, võivad tulla korrektiivid.
    Pu: Loeb ette retsensioonid. Kokkuvõttes näib, et midagi on esitatud, aga segasel kujul.
    S: Eelarvest võeti pooled rahad maha ning täit programmi pole saanud teostada. Linnaplaane on vähe, seetõttu on raske neid analüüsida. Kodanlikuaegset plaani ei ole õnnestunud saada. Vaja oleks suuremat arhiivi-uurimuslikku tööd (näit. Moskvas).
    Käisin ise läbi kõik hooned. Kaitsetsooni osa määramine siin on vaid kõrvalise väärtusega, peaeesmärgiks olid ettepanekud. Eelnevad tööd on heaks kiidetud Ehituskomitee kolleegiumil, ka muinsuskaitse poolt. Seega peaks töö olema korras ja kõrge tasemega. Selge on, et tegelikult peaks kõik Paide majad lammutama. Tänab retsensioonide eest ja ütleb, et eks neid pea siis arvestama. Kuid ei ütleks, et põhiseisukohad oleks valed.
    Sa: Vastavalt eelnevalt antud programmile töö ei ole täidetud.
    S: On täidetud nii hästi kui vähegi saab.
    Se: Programmis on selgelt öeldud, mis oli nõutud. Tuli analüüsida. Siiani on vaid kogutud.
    L: Selleks, et linn kaitse alla võtta, pole tingimata vajalik tõestada, et linn on keskaegne. Kaitse alla saab võtta ka hilisema tekkega linna.
    A: Õige on, et pole jõudnud teha põhjalikku uurimistööd. Siin tekkis vastuolu – oli vaja uurida, tellija aga nõudis kiirelt ettepanekuid. S viga seisneb selles, et ta toob välja suuremeid järeldusi ja julgeid otsuseid ka sel juhul, kui eelnev uurimus seda veel ei luba. Seda ei tohi lubada. Iga öeldud mõte peab olema argumenteeritud (Paide juhul näiteks linnamüüri küsimus). Meie põlvkonna ajal me nagunii ei ütle lõplikku sõna – uurijatele jätkub tööd veelgi, kuid sellele vaatamata peab tööd jätkama ning kindlapiiriliselt eraldama kinnituse oletusest.
    Se: Arvan, et aluseks tuleb võtta linnuse varemete ansambel ja linn vaid sinna juurde. Tuleks veel määrata arheoloogiline kaitseala.
    K: Moskva arhiivides vaevalt et saab plaanimaterjali osas oluliselt lisa (linn ei kuulunud ju kindluste nimekirja). Pole õige, et Paide on identne Tartuga selles osas, et nii nagu Paidele on sümboliks Vallimägi, nii Tartule Toomemägi. Tartus on palju rohkem kui Toomemägi nii mälestiste kui ka kogu hoonestuse ja linnaplaani osas.
    Võib oletada, et töö käigus saavutatakse negatiivne resultaat (näiteks – antud objekt, nagu näitab uurimine, ei väärigi riiklikku kaitset). Seepärast ei tasugi asja suuremaks puhuda, kui väärtus tegelikult on. Ka negatiivne resultaat on resultaat. Arvan, et kui vägisi hakkame rohkem kaitse alla võtma, siis seda raskem on kõike korras hoida, seda rohkem kannatavad teised mälestised.
    Retsensioonide alusel näib, et 1) linnamüüri küsimus on ebausutav, 2) töö oj tugevsti argumeteerimata, 3) arvamused on liiga kategoorilised, 4) terminoloogiaga on kergekäeliselt ümber käidud, 5) öeldu on ebaveenev.
    J: Dokument, mis VRV-st välja läheb VRV nime all, ei tohi olla üksnes meeleoluloov. On kuulda, et VRV autoriteet on viimasel ajal kõikuma löönud. Seda ei tohi lubada.
    /Vahepeal päris isiklikuks minevad süüdistused pealekaebamises, sõimamises ja “laua taga magamises”/
    A: Enne arvasime, et on Paide puulinnana sama tähtis kui Tallinn, Tartu ja Kingissepa kivilinnadena. Nüüd aga hakkab paistma, et Haapsalu on puulinnana palju väärtuslikum. Seepärast võib arvata, et praegune kaitsepiir hõlmab veel liiga suurt ala Paides. Me ei tea praegu vana ajaloolise peaväljaku ala, tema seost linnusega. Paide kohta öelda, et ta on säilinud “keskaegsel kujul” enam ammugi ei saa. Tuleb lähtuda olemasolevast reaalsusest. Haapsalu osatähtsus puulinnade osas tõuseb.
    Se: Paides me suudame osa säilitada, nüüd veel eriti, tänu kohalike organite tõsunud arusaamadele.

    Otsustati tööd sama kollektiiviga jätkata.

     

    Mine üks samm tagasi  

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein