Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    26 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Weissensteini uus foorum
    asub siin (kliki)

    Foorumid - Paide linn

     Autor Pealkiri: Vanalinna visioon
    08/02/2005 10:41
    Rainer
    Postitused: 240

    Administraator



     
    Vanalinna visioon

    Paide vanalinna kaitseb praegu muinsuskaitseseadus ja selle alusel antud Paide vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus (http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=30), kus on paika pandud üldised reeglid selle kohta, mida vanalinnas tohib ja mida ei tohi teha.
    Samas, kui vanalinna ehitise omanik tahab teada, millised on täpsed nõuded tema maja katuse, uste, akende jms kohta, siis sellist ühtset ja konkreetset dokumenti ta ei leia. Samuti ei leia ta ühtekoondatud abimaterjali selle kohta, kuidas nõuetele vastavaid töid teha, kust leida sobivat materjali, kust saada toetusi jms.

    Et vanalinnas midagi muuta, tuleks ilmselt selline ühtne ehituslikke ja restaureerimisalaseid nõudeid sisaldav ja võimalikult detailne akt luua. See võiks olla näiteks "Paide vanalinna ehitusmäärus". Üsna suures osas saaks võtta aluseks küllaltki detailse, 1902. aastal välja antud "Paide linna ehituste seadluse" (http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=18).

    Taoline määrus eeldab aga laiemat kontseptsiooni ja kindlasti suurt tööd: tuleb esmalt selgeks teha, millisena me vanalinna näha tahame sh dokumenteerida vanalinna hoonete ajalugu ja praegune ehituslik seis, seejärel vastavad nõuded koos ehitus- ja restaureerimisala spetsialistega kirja panna, kooskõlastada muinsuskaitsega jpms.
    Kui Paide linnas õnnestub käivitada vanade ehitiste restaureerimisalased kursused, siis saab koondada ka ühte väga konkreetsed vastavad nõuanded. Süstematiseerida ja lihtsalt kättesaadavaks tuleks teha info selliste tööde rahastamisvõimaluste kohta.

    Ja lõpuks tuleks see kõik teha lihtsalt kättesaadavaks ja elluviidavaks.

    Taolist tööd võiks nimetada Paide vanalinna kaardistamiseks. Selliselt pandaks kirja nn vanalinna kontseptsioon - detailsed andmed vanalinna kohta, visioon sellest, millisena me vanalinna näha tahame, sammud kuidas seda saavutada.

    Ühendusel on tahe sellist tööd sel aastal käivitada, konkreetsetest ettevõtmistest anname kindlasti ka teada.

    Kõik ettepanekud ja igasugune abi on teretulnud!

    (teemaga seotud küsitlus: http://www.weissenstein.ee/poll.php)

    Viimati muudetud: 24/08/2006 12:42 postitaja Rainer
    07/03/2005 09:32
    Külaline
    Postitused: 0




     
    Re: Vanalinna kontseptsioon

    Paide linnal on olemas ehitusmäärus (http://www.paide.ee/document/Ehitusm%E4%E4rus%20%28terviktekst%29.doc.7157),mis reguleerib ehitus-, rekonstrueerimis- ja renoveerimisalaseid töid Paide linnas tervikuna s.h ka miljööväärtuslikel aladel , kuhu kuuluvad ehitusmääruse §5 punkt 1 alusel Paide vanalinna muinsuskaitseala ja seda kui mälestist piirav kaitsevöönd, Pärnu tänava äärne hoonestusala Keskväljaku ja Reopalu kalmistu vahelisel lõigul, Laia tänava äärne hoonestusala.
    Ehitusmääruse §5 punkt 2 sätestab keelud ja punkt 3 nõuded muinsuskaitsealal tehtavatele ehituslikele toimingutele.
    Vastava akti olemasolu tõttu ei pea linn vajalikuks uue määruse koostamist.

     
    07/03/2005 10:18
    Rainer
    Postitused: 240

    Administraator



     
    Re: Vanalinna kontseptsioon

    Suur tänu!

    Panen siia ka vanalinna puudutavad osad viidatud määrusest:

    § 2. Määruses kasutatavad mõisted

    Mõisted käesoleva määruse tähenduses on:

    2) miljööväärtusega hoonestusala on ajalooliselt välja kujunenud tänavavõrgu, haljastuse ja hoonestusviisiga ala, mis koos ühtsetele arhitektuurilistele kriteeriumitele vastavate hoonetega moodustab säilitamist vääriva kvalitatiivse terviku. Miljööväärtusega hoonestusalad on ehituslikult omapärased  hoonete kvartalid või ansamblid, millel on oma plaanistruktuur ja mahuline ülesehitus, ehitusreeglid ja ehitustüübid;

    § 5. Miljööväärtusega hoonestusalade kaitse- ja kasutamistingimused

    (1) Miljööväärtusega alad Paide linna territooriumil on:
    1) Paide vanalinna muinsuskaitseala ja seda kui mälestist piirav kaitsevöönd;
    2) Pärnu tänava äärne hoonestusala Keskväljaku ja Reopalu kalmistu vahelisel lõigul;
    3) Laia tänava äärne hoonestusala.
    (2) Muinsuskaitseala terviklikkuse ja seal asuvate mälestiste säilitamiseks ning nende kasutamise reguleerimiseks on sõltumata omandivormist ilma Muinsuskaitseameti ja Paide Linnavalitsuse igakordse loata keelatud:
    1) muuta ajalooliselt väljakujunenud planeeringut;
    2) muuta kinnistute ajaloolisi piire;
    3) lammutada olemasolevaid ehitisi;
    4) teha mis tahes ümberehitus-, restaureerimis- ja remonttöid ning püstitada uusehitisi k.a. kuni 20m²ehitusaluse pinnaga väikehooneid;
    5) muuta hoonete kultuurilooliselt väärtuslikuks tunnistatud interjööre;
    6) eemaldada, muuta, asendada või katta eksterjöörides ja interjöörides leiduvaid arhitektuuriajalooliselt väärtuslikke detaile, materjale ja konstruktsioone;
    7) kasutada traditsioonilisi ehitusmaterjale imiteerivaid ning ajaloolisse keskkonda sobimatuid uusi ehitusmaterjale ja –tehnoloogiaid;
    8 ) teha uurimis-, kaeve- või muid töid, mis võivad kahjustada kaitsealal asuvat hoonestust, mälestisi või maapinnas säilinud kultuurikihti.
    (3) Pärnu ja Laia tänava äärse hoonestusala hoonestuslaadi terviklikkuse tagamiseks tuleb nimetatud aladele uusehitiste rajamisel ja olemasolevate rekonstrueerimisel järgida järgmisi linnaehituslikke ja arhitektuurseid nõudeid:
    1) rajatavate hoonete põhimahu tänavapoolne ehitusjoon peab üldjuhul ühtima olemasoleva välja kujunenud ehitusjoonega;
    2) rajatavate ja rekonstrueeritavate hoonete katuste, räästa ning sokli kõrgus ja katuse kalle peab olema ligilähedane olemasoleva hoonestuse omale;
    3) olemasolevate hoonete fassaadide viimistlemisel on keelatud PVC katte ja profiilpleki kasutamine;
    4) kruntide ehitusalade määramisel tuleb kasutada lahtist hoonestusviisi.
    (4) Miljööväärtuslikul hoonestusalal asuva hoone fassaadi viimistlemine võib toimuda ainult:
    1) Paide linnavalitsuse poolt väljastatava hoone välisviimistluse passi alusel;
    2) hoone ehitusprojekti järgi, mille alusel on väljastatud ehitusluba.


    Huvitav oleks teada, kas neist sätetest on praktikas piisanud: st esiteks kuivõrd neist on kinni peetud, mil määral on nende järgimist nõutud ja jälgitud ning kas majaomanikud on soovinud detailsemaid juhendeid ja kas nad on neid ka saanud.

    Viimati muudetud: 07/03/2005 10:20 postitaja Rainer
    16/05/2005 20:09
    Rainer
    Postitused: 240

    Administraator



     
    Re: Vanalinna kontseptsioon

    Paide vanalinna arendamiseks on tehtud mitmeid ettepanekuid juba aastakümneid tagasi. Mõningaid neist on ellu rakendatud, mõningaid mitte. Igatahes oleks kasulik need üle vaadata ja otsustada, kas ja mil määral neid tänapäeval kasutusse võtta.

    Allpool on väljavõtted kahest muinsuskaitseameti arhiivis asuvast, Paide vanalinna puudutavast dokumendist. Tegu on ikkagi väga põhjalike uuringutega, mille sarnast viimasel ajal siin enam tehtud ei ole.

    Esimene on Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee Teadusliku Restaureerimise Töökoja poolt 1967. aastal koostatud „Paide keskväljaku ja hoonestuse kujunemine, hinnang ja ettepanekud restaureerimiseks“ (II köide).



    „Paide keskväljakut piirav praegune hoonestus pärineb põhiliselt 18. saj II poolest ja sajandi lõpust ... Väljak jättis 20. saj algul väga ühtlase, ainulaadselt kordumatu mulje. Ta oli avar, kindla ülesehitusega ja ääretult maaliline. Just väikelinnale omane ja iseloomulik. Siia olid koondunud kõik linnale vajalikud ettevõtted, kauplused, töökojad, koolid, postijaam, apteek, raekoda jt.

    Pärast I Maailmasõda algab hoonestuse muutmine ja kahjuks juba platsi üldansamblit arvestamata, sellele kahjuks. 1920-ndail aastail ehitatakse ühekorruseline kivist raekojahoone kahekorruseliseks. Mõni aasta hiljem tekib Pikk tän 2 ühekorruselise maja asemele kahekorruseline kivimaja, mis hiljem tõstetakse kolmekorruseliseks.

    Pärast II Maailmasõda ehitatakse raekoja hoone kõrvale kivist kahekorruseline universaalkaubamaja hoone, hiljem selle vastu teenuste töökoda [Pärnu 3].

    Ning siis kui on aeg rääkida linnade ehitamisel teaduslikust suhtumisest nende omapära säilitamisel, ehitatakse vana väljaku äärde neljakordne kivist koloss – kauplus-söökla-restoran-kohvik, arvestamata kõige elementaarsemat pieteeditunnet sajanditevanuse väljakuansambli vastu. Tohutu võõrkeha 7-8 tuhande elanikuga pisilinnas, mürakas, millist ei ole isegi vastu panna varsti poole miljoni elanikuga Tallinnal. Hoone on ilus ja hea, kuid tal on üks viga, ta ei ole õiges kohas ja ta on liiga suur. See on maja, mille perspektiiv on kaasajast ette jõudnud, kuid väljaku kompositsioonis puudulik. Restorani-söökla korpus on teinud liiga tervele väljakule, väljaku hoonestusele ja ka ühele kahest arhitektuurimälestisest – kirikule. Kiriku torn, mis varemalt koos pikihoonega kindlalt domineeris, valitses ja kujundas, on nüüd võrdlemisi mannetu väljanägemisega. Kuid kõige armetum on uue korpuse kõrval hoone 21. juuli väljak [Keksväljak] 18.

    Söökla-restorani hoone ehitamisega muudeti Pärnu tän. varasemast tunduvalt laiemaks. Nii suure laiusega tänav ei ole omane enam väikelinnale, see tuletab meelde juba midagi Pihkva peaväljakule suubuvate tänavate üldilmest.

    Praegu on väljaku ilmele mõju avaldavast ca 15 hoonest neli nii ümberehitatud või rajatud, et plats on praktiliselt rikutud. Nende nelja hulka kuuluvad postkontorihoone [Pikk 2], raekoda, univermag [vana kaubamaja] ja söökla-restoran. Peab tähendama, et kõik nad on väljakule halba teinud, neist postkontor ja söökla-restoran suhteliselt rohkem.

    Enamusel olemasolevatel ehitistel on algne välisarhitektuur suhteliselt hästi säilinud. Põhiliselt on ümberehitatud aknaid, uksi, tihti vaid aknaraamide kujundust, kusjuures avad on vana suuruse säilitanud. Seetõttu on nende algsele ilmele lähendamine suhteliselt kerge vaeva ja vahenditega teostatav. Osalt on uuendatud hoonete puitvoodrit, uued voodrilauad üldiselt kitsamad vanadest, igal hoonel aga on alal hoidunud ka vana voodrit, just hoovifassaadidel, mis laseb aimata algset ilmet.

    Peale välisarhitektuuri, mis on väljaku suhtes määrava tähtsusega, on enamusel hoonetel ka algne siseplaneering veel loetav. Hoonetes leidub kõigis huvitavaid erhitektuurseid detaile ja ehitusosi. Mõnel neist on suured kivist võlvidega keldrid, millede vanus on määramata, kuid võivad keskaega välja ulatuda (keldrid kaubahoovil, apteegihoonel, koolimajal jt.). Esineb mantelkorstnaid, sepisdetaile.

    Mitmel hoonel on säilinud selle algne funktsioon (apteegil, kauplusehoonetel, raekojal). Mitmed hooned omavad suurt kultuuriloolist väärtust. 1761. a. loodud apteek on 1784. aastast alates hoones Tallinna tän 2. Majas 21. juuli väljak [Keskväljak] 19 on ca 100 aastat raamatukauplus olnud. Hoones Vee tän 1 on Paide vanimaid koole sees olnud, Hupeli poolt asutatud linna tütarlaste kool 1804-1920.

    Paljudel hoonetel on ilusad õueansamblid – Tallinna tän 4, Vee tän 2.

    Koos Järvekülgi (endise Rüütli) ja Pika tän majadega on keskväljaku hooned Paide praegustest ehitustest kõige vanemad. Nad moodustavad hilisemaid erandeid arvestamata suurepärase stiilipuhta ansambli tänu üheaegsele rajamisajale (klassitsism). Nad on siiski veel valitseval tasemel vanalinna üldilme kujundamisel, välja arvatud Pärnu tän kant.

    Lõpuks on Paide linn kreisilinnadest kõige rohkem kuni viimase ajani säilitanud oma üldilmet, terviklikkust ja emotsionaalsust. Siin ei ole arvestatud Kuressaare vanalinna dolomiitarhitektuuri. Peale Kingissepa ja Paide on vahest ainult Haapsalus veel suhteliselt rohkesti vana säilinud. Puitehitistega asulana on Paide ikkagi ainuke väljapaistev säilinud kreisilinn, kus ka keskväljak alles on.

    III Ettepanekud Paide keskväljaku restaureerimiseks

    Paide keskväljaku väljakujunenud sajandite vanust ilmet tuleks säilitada. Viimasel ajal tekkinud möödalaskmisi tuleks leevendada, milleks on veel mõningaid võimalusi. Nii ulatuvad postkontori hoone ja universaalkauplus ainult ühe jalaga väljakule. Postkontori hoone on lihtne hoone ja sellega ollakse harjunud. Raekojaga tuleb leppida, universaalkauplus on õnneks tagasihoidlikuma väljanägemisega. Kiriku esiletõstmiseks tuleks likvideerida  selle ees kasvavad puud. Väljaku idapoolsel küljel ja läänes söökla-restorani ees kasvavaid puid ei pruugi puutuda, need aitavad vähemalt kevad-suve perioodil tekkinud segadust mingil määral varjata.

    Edaspidiste remontide käigus tuleb väljakut piiraval hoonestusel üldilmet maksimaalselt algsele lähendada (akende kujundus, vooder, eriti punased kivikatused jne).

    Väljaku keskel olev haljastus tuleb likvideerida. Väljaku kate – munakivisillutis taastada nagu Tartus. Kiriku kompositsioonilise osatähtsuse tõstmiseks väljakuansamblis tuleb puud kiriku eest likvideerida.

    Väljaku valgustus taastada vanal kujul vanade laternatega. Väljakul taastada kiriku ees vana linnakaev.

    ...

    Keskväljaku äärsete hoonete kasutamisel tuleks leida võimalusi nende rakendamiseks elanikkonna ja eriti turistide teenistusse, kasutades reklaamiks vanaaegse kujundusega silte ja sepismudeleid.“


    Teine on 1973. aastal Eesti NSV Ministrite Nõukogu Riikliku Ehituskomitee Vabariikliku Restaureerimisvalitsuse poolt koostatud „Paide ajaloolise linnakeskuse osatähtsus linna üldises generaalplaanis“:

    „Hinnates olemasolevat olukorda tänapäeva seisukohalt näeme, et Paide ajaloolise linnakeskuse planeeringus on säilinud iseloomulikke jooni kõikidest eelpool kirjeldatud linnaehitusperioodidest. On säilinud:

    1) Feodalismiajastul väljakujunenud ajalooline tänavatevõrk. Koos sellega on osaliselt säilinud ajaloolised kvartalid ja kinnistud (Tallinna ja Järvekülgi tänaval).

    2) Ajalooline hoonestus, mis on rajatud XVIII sajandi lõpul ja XIX sajandil.

    3) Paide ajalooline keskväljak – turuplats, mis sai praegused mõõtmed ja hoonestuse XVIII sajandi lõpul.

    4) Paide kui keskaegne kindluslinn, oma ordulinnuse varemete ja linnuse muldkindlussüsteemiga.

    ...

    Säilitada Paide ajalooline keskväljak  teda ümbritsevate hoonetega ja anda need administratiiv, kaubandus, teenindus ja ühiskondliku toitlustamise ettevõtete käsutusse. Hoonete rekonstrueerimisel paigutada siia väiksemad kauplused, baarid ja teenindustöökojad, mida võiksid edukalt kasutada ka linna läbivad turismiekskursioonid.“

     
    13/06/2005 10:11
    Rainer
    Postitused: 240

    Administraator



     
    Re: Vanalinna kontseptsioon

    7. juunil toimunud Paide vanalinna arenduse ja linna arengukava turismi peatüki tegevuskava koostamise töörühma nõupidamisel otsustati muuhulgas asuda koostama Paide vanalinna arengukava. Tegu peaks olema oluliselt põhjalikuma dokumendiga, kui praeguses turismi arengukavas sisalduvad punktid mõningate vanalinna atraktiivsemaks muutvatest ideedest.

    Vanalinna arengukava eesmärk on luua tervikkontseptsioon, mis sisaldaks endas mitmed üksikuid projekte. Uurida, korrastada ja "müüa" tuleks kaht vanalinna perioodi: keskaegset kindluslinna Wittensteini ning "kreisilinn" Weissenstein-Paidet.

    Proovime arengukava koostamise ja sellega seotud projektide kohta teavet edastada ka selles veebis. Kõik ettepanekud ja abi on teretulnud.

     
    03/08/2005 15:46
    Rainer
    Postitused: 240

    Administraator



     
    Re: Vanalinna kontseptsioon

    Vahepeale ka Paide linnavalitsuse koostatud ja juunikuus linnavolikogu poolt vastuvõetud Paide linna arengusuundade turimispeatükk, mis käsitleb peamiselt vanalinna:

    XI TURISM
    Paide linna arengusuunad aastani 2013


    Paide on kujunenud turistide tõmbekeskuseks, puhkekohaks ja erinevate ürituste toimumise paigaks, mis paelub oma muudetud liiklusskeemiga Keskväljakuga ja seda ümbritsevate tänavatega vanalinnas (Weissenstein), Vallimäega koos linnuse konserveeritud varemetega ning Vallitornis asuva ajalookeskusega.

    Üldeesmärk
    Turismi arenguks soodsa keskkonna kujundamine, kaasates selleks erinevates eluvaldkondades tegutsevaid ettevõtteid, asutusi, mittetulundusühinguid, üksikisikuid ja Paidest pärit tuntud inimesi ja arvamusliidreid..

    Hetkeolukord
    Paides tegutsevad kaks atesteeritud majutusettevõtet: Nelja Kuninga hotell , milles on 50 kohta ja 21 kohaga külalistemaja “Tõru“. Linnas puuduvad hostelid, külaliskorterid ja kodumajutuse teenus.
    Toitlustusasutustena töötavad: Restoran Kuldkroon - 60+24 kohta, Restoran Paide- 120 kohta, Paide Kultuurikeskuse kohvik -60 kohta, Vallitorni kohvik -25 kohta, Pub Kaval-Ants -70 kohta, Pizza kohvik -40 kohta ja  Parkali lokaal - 45 kohta.
    Reisihuvilisi ja turiste teenindavad Turismiinfokeskus, reisibürood ATKO Tours ja Fiesta Travel.
    Linna põhiline vaatamisväärsus on Vallimägi koos rekonstrueeritud Vallitorni ja paekiviskulptuuridega ning keskaegsed ordulinnuse varemed. Omapärane on Paide linna Keskväljak ja seda ümbritsev keskaegne tänavate võrk. Osaliselt on linnas säilinud 19. ja 20. sajandist pärit puitarhitektuuri.  Linnas tegutseb Järvamaa Muuseum, mis tähistab 2005. aastal 100.aastapäeva. Muuseumis on püsinäitused Järvamaa loodusest ja ajaloost ning erinevad hooajalised näitused. Paide Püha Risti kirik on Eestis ainulaadne, sest peatorn asub hoone keskel. Reopalu kalmistul on mitmed ajalooliste isikute rahupaigad, näiteks C. G. Hammerbecki ja C. H. Hesse mälestustahvlitega tähistatud rahupaigad. Pärnu tänava äärsele haljasalale on püstitatud Paide linna esimese eesti õppekeelega kooli asutajale G. G. Hammerbeck ´ile mälestuskivi. Linna ajaloo jäädvustamise ja tutvustamisega tegeleb ühendus Weissenstein.

    Eesmärgid

    1. Paide omapärase vana linnaosa parem ärakasutamine linna pika ja huvitava ajaloo tutvustamiseks.
    2. Vanalinna muutmine linnakodanike ja linna külaliste meeliskohaks.
    3. Linna turismiobjektide laiendamine, tutvustamine ja atraktiivsemaks muutmine.
    4. Linna mainekujunduse edasiarendamine.
    5. Erinevate turismitoodete väljaarendamine.
    6. Turismi kui majandusharu soodustamine linnas.

    Tegevused

    1. Turismi arengustrateegia väljatöötamine.
    2. Turismiobjektide laiendamine ja  atraktiivsuse tõstmine.
    3. Vallitorni Ajalookeskuse rajamise alustamine.
    4. Vallitornis Jüriöö Ülestõusu sündmuste kajastamine ühe korruse ekspositsiooni väljaehitamise kaudu.
    5. Vallitorni kujundamine turismivaldkonna keskuseks.
    6. Raekoja ja kiriku korrastamine.
    7. Vaatamisväärsuste varustamine teadetetahvlite, stendide ja viitadega.
    8. Vanaaegse kujundusega poodide ja kohvikute eritänava kujunemise soodustamine.
    9. Järvamaa Muuseumi laiendamise toetamine
    10. Märgistatud matkamarsruutide ettevalmistamine turistide iseseisvaks liikumiseks marsruudil Nelja Kuninga Hotell - Vallimägi - Kalevite Kodu.
    11. Uute suviste atraktsioonide soetamine.
    12. Vana linnavärava märgistamine.
    13. Linna parkide rekonstrueerimine.
    14. Teenuseid pakkuvate ettevõtete infotrükise väljaandmine.
    15. Linna meenete loomise, tootmise ja levitamisega tegelevate ettevõtjate toetamine.
    16. Giidide koolituse korraldamine linnas.
    17. Linna tunnusmärgi edasiarendamine ja uute meenete väljatöötamine.
    18. Linna tutvustamine ja reklaamimine messidel koostöös teiste omavalitsuste ja ettevõtjatega.
    19. Paide linna vaatamisväärsusi, kultuurimälestisi jm. tutvustavate trükiste loomine (voldikud turistidele iseseisvaks liikumiseks, reklaam-CD, kaardid lühilegendidega jms).
    20. Paide linna koduleheküljel turismiosa täiendamine ja pidev uuendamine.

    Linnavolikogu määrus

     
    30/08/2005 18:58
    Rainer
    Postitused: 240

    Administraator



     
    Re: Vanalinna kontseptsioon

    Eile, 30. augustil sai valmis Paide vanalinna arengukava projekt, mille koostamises 7. juunil toimunud Paide vanalinna arenduse ja linna arengukava turismi peatüki tegevuskava koostamise töörühma nõupidamisel sai kokku lepitud. Selles on vanalinna käsitletud kahe peamise perioodi – keskaegne Wittenstein ja kreisilinn Weissenstein lõikes. Esitatud on mõlema ajalooperioodi olulisemad linnaehituslikud faktid, sündmused ja isikud, nimetatud on konkreetsed uurimisvaldkonnad ja tegevused vanalinna korrastamiseks ning esitlemiseks. Dokumendi maht on praegu 25 lk. Eile andsin projekti tutvumiseks ka Paide linnavalitsusele, kellega tuleb hakata koos töötama selle vormistamisel vanalinna arengukavaks. Juhul, kui volikogu arengukava vastu võtab, tuleb asuda selle põhjal konkreetse projektide kirjutamise juurde. Kindlasti peaksid sellest osa võtma kõik vanalinna arengust huvitatud asutused (sh muuseum ja muinsuskaitse) ning üksikisikud.
    Juhul kui kellelgi juhtub olema huvi tutvuda vanalinna arengukavaga projektiga, siis on see isegi võimalik, tuleks mulle helistada või meilida.

    Viimati muudetud: 03/09/2005 09:28 postitaja Rainer

    Mine üks samm tagasi  

    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein