Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    68 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Värvimisjuhised aastast 1936

    Värvimisjuhised aastast 1936

    » Värvimisjuhised aas...

    Väljavõte 1936. aastast pärinevast raamatust, mis annab ennistajatele ja majaomanikele kasulikke nõuandeid vanade majade värvimise kohta. Materjal pärineb Tartu linna kodulehelt.

    HOONETE VÄLISVÄRVIMINE


    Maa välisilme korrastamine ja kaunistamine on kerkinud päevakorrale üldrahvusliku ülesandena. Üleriiklikult on asutus kodukaunistamise hoogtööle- ja selle hoogtöö aupatrooniks on riigivanem K. Päts. Oma lähema koduümbruse, samuti meie avaliku elu tähtsamate hoonete ja paikade korraldamisele ja kaunistamisele on kutsutud laialdasi rahvaringe, ühisettevõtteid ja ametlikke asutisi.

    Kodukaunistamise hoogtöö mitmekesiste ülesannete keskel etendab silmapaistvat osa elamute ja ehitiste välisilme korrastamine. Sest ehitiste välimuses peegeldub suuresti rahva korraarmastus ja ilumeel ning meie ehitiste üldpilt annab kogu maale ilme. Seepärast olgu kodukaunistamise hoogtöö üks esimesi juhtmõtteid- hooned ja nende ümbrus korda!

    Ehitusalalistes korrastustöödes on hoonete värvimisel silmapaistev tähtsus. Värvimise kaudu antakse ehitisele lõplik ilme, värvimisega tõstetakse hoone ehituslik iseloom esile ja värvimisega kaitstakse ehitist ilmastikuolude ja muude kahjulikkude välismõjude vastu. Seepärast on ehitiste välisvärvimisel suur tähtsus nii ehitiste kaunistamise kui ka nende säilimise seisukohast.

    Kuna meil puudub maal pärandunud komme hoonete ja muude ehitiste välisvärvimise teostamiseks, siis on käesoleva väljaande ülesanne tuua mõningaid näiteid värvimistööde alalt ning selgitada värvide kokkukõlastamise põhimõtteid ja värvimisviiside rakendusi.

    Loomulik, et värvide kokkukõlastuse, samuti värvimisviisidegi valik ei piirdu ainult selles väljaandes toodud näidetega. Siin on antud vaid osa odavamaid värvide valikuid püsivateks värvimisviisideks. Seal, kus aga ainelised võimalused lubavad, pöördutagu oskustööliste ja asjatundjate poole, kellede abiga on võimalik tööd teostada vastavalt tehnilistele nõuetele ja leida uusi sobivaid ja isikupäraseid lahendusi värvivalikul.

    Kuid hoone värvimistööde teostamisel on tarvilik arvestada rida tehnilistest asjaoludest ja ilunõuetest tingitud juhiseid. Kui tahetakse saada vastupidavat töötulemust, siis tuleb teada, et erinevad ehitusmaterjalid nõuavad lahkuminevaid värvimisviise. Seepärast tuleb igal värvimistöö teostajal eeskätt selgusele jõuda, milliste värvimisviiside rakendus on antud ehitiste seisukohast nõutav. Käesolev väljaanne esitab kolme värvimisviisi- lubja-, rootsi- ja õlivärvidega värvimist- millede abil on võimalik värvida kõiki meil esinevaid tähtsamaid ehitusmaterjale. Kuna meil palju taluhooneid on väljaspoolt krohvitud, siis on lubjavärvidega värvimine selliste hoonete juures vajalik.

    Aga värvimistööde teostaja peab seejuures teadlik olema, milliseid värve võib lubjaga ühendada ja millises ulatuses. Rootsi värvide rakendus on eriti soovitav puukatuste juures, kuna see seal õige teostamise korral osutub kõige vastupidavamaks. Ka hööveldamata laudadest vooderdatud seintel esineb rootsi värvimisviis odavama vahendina. Igatahes peaks talunditeski kõrvalhoonete värvimine rootsi värvidega leidma laialdast levikut. Õlivärvidega tuleb värvimistöid teostada hööveldatud puuvooderdusega hoonete juures ja neil hoonete puuosadel, kus kavatsetud on võtta heledad toonid, sest rootsi värviga ei saa valmistada püsivaid toone heledais värves. Samuti on soovitav uste ja akende piilaudade, raamide ja pindade värvimine õlivärviga.

    Värvide valikul on värvimistööde teostajal tarvilik kõigepealt silmas pidada, et hoonete ehituslik iseloom esile tõuseks. Selleks on väga tähtis maja seinapinna eraldamine värviga maja muist ehitusosist. Põhimõtteliselt toimitagu järgmiselt: kui maja üldine seinavärv on hele, siis tulevad arhitektuurosad- viilu liistud, akende ja uste piirlauad, nurga-ja veelauad ning tuulekast- värvida tumedama värviga; kui hoone üldine seinavärv on tume, siis värvitagu muud ehitusosad heledamalt. Uste ja luukide jaoks on soovitav võtta kolmas erivärv, kuna selle kaudu kandub suurem elavus hoone välisilmesse. Stiililiste , klassitsistlikkude ehitiste juures, nagu mõned mõisahooned jne, on vajalik sellised ehitusosad nagu pilastrid, sambad, karniisid ja muud kaunistusosad värvida seina üldpinnast heledama värviga.

    Hoonete seinapindade värvimise kõrval on küllalt olulise tähtsusega katus. Eriti maal, kus meil laialdast levikut on leidnud puust katusekate, on võimalik katuse värvimisega tuua elustavat ilmet ehitustesse. Kuna puukatuste värvimisel tuleb tarvitada punast rootsi värvi, siis võimaldub selle kaudu hooneile anda rõõmus üldmulje, mis alati hästi sobib ümbritseva loodusega. Katuste värvimist nimetatud värviga tulev veel soovitada sellegi pärast, et see värv kaitseb katust tunduvalt välismõjude vastu ja pikendab seega katuse iga.

    Meie lume-ja külmarikaste talvede kadumine on toonud ilmastikuoludesse sademeterohkete kevadiste ja sügiseste aegade pikenemise. See aga kahjustab tunduvalt puukatuste vastupidavust. Seepärast suuremat tähelepanu puukatuste korrashoiule, kuna katuse seisukorrast oleneb suuresti kogu hoone saatus.

    Uute ehitiste ja lehtpuust katusekatte juures on aga puust kattega katust soovitav immutada põlevkivi-immutusõliga. Selleks tuleb kattematerjal- sindlid, laastud, pilpad ja kiilud- enne katusele löömist immutada kuumendatud immutusõliga. Et immutatud katusele anda rohkem elavust, võib immutusõlisse segada vähesel määral rootsi faluni punast värvi.

    Aga mitte üksi elamud ja kõrvalhooned ei nõua värvimistööde teostamist vastupidavuse ja ilunõuete seisukohast. Ka muid ehituslikke sugemeid nagu aedu, väravaid, sildasid tuleb muuta värvimise kaudu välismõjudele vastupidavamaks. Ja ühtlasi loodagu selle kaudu neist tegur meie lähema ümbruse kaunistamiseks.

    Selles mõttes peab värvimistööde teostamine võtma meie maa välisilme korrastamisel laialdase ulatuse, kindlate värvimisviiside rakendusoskus peab saama üldiseks ning värvimistööd peavad muutuma mõjuvaks abinõuks ehitiste säilitamisel ja kaunistamisel.


    Värvid, värvide segamine ja värvimine

    Lubjavärviga värvimine

    Lubjavärviga on soovitav värvida krohvitud pindu, sest lubjavärv seob end keemiliselt krohvitud pinnaga. Lubjavärvi valmistamisel ei või tarvitada kõiki värvaineid, vaid ainult lubjakindlaid, nagu ookreid, umbrat, enamikku mineraalvärve jm.

    Lubjavärviga värvimisel on tööde järjekord järgmine: 1) pinna ettevalmistamine, 2) lubjavärvi valmistamine ja 3) värvimine.

    1. Pinna ettevalmistamine

    Värvimata pinna ettevalmistamine värskelt krohvitud pindade juures ei nõua üldse eeltöid. Peale seina krohvimist on soovitav kohe asuda värvimisele.

    Värvimata seisnud krohvitud pind puhastatakse tolmust, hallitusest, samblast jne. Rohelise läbilööva hallituse korral tuleb pöörduda asjatundja poole. Sein pestakse veega seinaharja abil. Krohvis leiduvad praod ja augud kraabitakse suuremaks, pritsitakse pintsli abil hoolega veega märjaks, täidetakse krohvi või järgmise seguga: 3 liitrit lubjavikki, s.o. kustutatud lupja pudrusarnases olekus, 2 kg ehitusgipsi, 20 liitrit liiva ja vett tarviduse järgi. Pärast parandust sein silestatakse silestuslauaga.

    Varem- värvitud pinna ettevalmistamisel lubjavärviga värvimiseks on tarvilik ebaühtlased, paksemad värvikorrad maha taguda ja lahtised värvikorrad kõrvaldada teraspahtliga. Samuti tuleb hoolitseda tolmu, hallituse ja sambla kõrvaldamise eest seinapinnalt. Praod ja augud krohvipinnas parandatakse krohviseguga eelpoolnimetatud viisil. Enne lubjavärviga värvimist krunditakse värvitav pind seguga, mille valmistamiseks võetakse 2,5 liitrit lubjavikki, 200 grammi ehitusgipsi, 2,5 liitrit liiva ja vett tarviduse järgi.

    2. Lubjavärvi valmistamine

    Lubjavärvi valmistamiseks tarvitatav lubjavikk peab seisma veega segatuna vähemalt 2 nädalat. 1 kilogramm kustutamata lupja annab 1 liiter lubjavikki. Selle aja jooksul kustuvad kõik peenemad lubjatükid. Kustutamata lubjaosad löövad värvi seinalt lahti või muudavad värvi korra vihma mõjul välisseintel laiguliseks. Lubjavärvi valmistamisel võetakse 3 liitri lubjaviki kohta 7 liitrit vett, millele lisandatakse tarbe korral vastavat värvainet. Värvaine tuleb enne veega segada. Kuivalt värvaineid lubjasegusse lisada ei või, kuna värv jääb tükkidesse ja annab värvides triibulise ja laigulise pinna. Musta värvainet lubjasse lisandades on soovitav värv enne segada põletuspiirituses. Tuleb arvestada seda, et lubjavärvi ei saa valmistada tugevais tumedais toones, sest pühkimiskindla värvi saamiseks ei või lubjas olla üle 15% värvaineid. Samuti tuleb silmas pidada seda, et lubjavärv ei oleks liiga paks, kuna see raskendab värvi ühtlaselt seinale kandmist.

    3. Värvimine

    Kuna lubi nõuab teatavat aega õhus leiduva süsihappegaasiga ühinemiseks ja selle kaudu kindlaks sideaineks muutumiseks, siis on vajalik, et lubjavärv kiirelt ei kuivaks. Selleks niisutatakse värvitud pind veega või värvitakse vilu ilmaga. Üldiselt on seetõttu soovitav lubjavärviga värvimistöid teostada varakevadel, kuna hoonete seinad ja õhk sisaldavad siis rohkem niiskust.

    Seinapinna värvimine lubjavärviga toimub kas suure pintsliga, seinaharjaga või vastava pritsi abil. Siinjuures tuleb hoolitseda, et kuivi ja katmata kohti vahele ei jääks. Pritsiga värvimisel kurnatagu värv enne sõelast nr. 30 läbi ja siis alles valatagu pritsi.

    Ühtlase värvipinna saamiseks värvitakse tavaliselt seinu kaks korda.


    Rootsi värvidega värvimine

    Skandinaavia mais on levinud värvid ning värvimisviis, mida tuntakse selle algkodu - Rootsi - järgi rootsi värvide nimetuse all. Rootsi värvimisviisi rakendatakse eriti eduga puumaterjali värvimisel, nagu puust seinte, katuste, aedade, väravate, plankide ja sildade värvimisel. Peale odavuse on sel värvimisviisil veel see omadus, et ta kaitseb puumaterjali ilmastikuolude ja sammaldamise vastu ning muudab puumaterjali vähem tuleohtlikuks.

    Rootsi värvidega värvimisel peab üldiselt silmas pidama, et ei värvitaks värsket, toorest puumaterjali. Uute hoonet juures võib värvimistööle asuda alles järgmisel aastal, kui puumaterjal on kuiv. Hööveldatud puupindasid on rootsi värvidega võimalik värvida ainult värvile värnitsa lisamisega. Vähekestev on rootsi värv lehtpuust valmistatud pilpa- ja laastukatustel.

    Rootsi värvidega värvimisel tuleb arvestada järgmisi töid: 1) pinna ettevalmistamist, 2) värvi valmistamist ja 3) värvimist.

    1. Pinna ettevalmistamine

    Pinna ettevalmistamine rootsi värviga värvimiseks ei nõua suuremaid eeltöid. Varem-värvimata hoonete juures on nõutav kuiv puumaterjal. Enne värvimistööle asumist tuleb sammal ja puukoor kõrvaldada kas terasharja või kraapijaga. Varem-värvitud pinnalt tuleb maha kraapida vana lahtine värv.

    2. Värvi valmistamine

    Rootsi värvi valmistamisel on soovitav tarvitada ehtsaid rootsi värvaineid, eeskätt rootsi punast, nn. Faluni punast, milline värvaine sisaldab 50% ränihapet ja selletõttu on ilmastikukindel. Värv valmistatakse järgmiselt: 25 liitris keevas vees lahustatakse 1 kg rauavitrioli ja lisatakse sellele segule juurde 1-1 ¼  kg peent rukkijahu, mis enne katlast võetud vähese vitrioliveega paksuks kördiks lüüakse, hoolega silmas pidades, et jahu klimpi ei jääks. Saadud kört lahjendatakse vitrioliveega, valatakse katlasse, liigutades koguaeg katlas olevat segu, ja keedetakse ¼ tundi. Seejärel lisatakse segusse pikkamööda ja hästi segades katuse jaoks 2-3 kg ja seinte jaoks 1-2 kg värnitsat ja lõpuks 4-5 kg vedelakstehtud faluni punast. Ebaühtlaselt segatud värnits muudab värvitud pinna laiguliseks. Kõige kergemini saab värnitsat segusse ühtlaselt segada vana raagus luua abil kloppides. Segu keedetakse kloppimist jätkates ¼ tundi ning värv ongi valmis.

    Värnits võib seinte, tarade, aedade jne. Värvimise jaoks värvi valmistamisel ära jääda, kuid see vähendab värvi vastupidavust.

    3. Värvimine

    Rootsi värviga värvitakse seinu, puukatuseid, -tarasid ja muid puupindasid.

    Värvimistöö teostatakse üldiselt ühe töökäiguga. Hööveldatud ja varem-värvitud pindu tuleb ühtlase värvitooni saamiseks värvida kaks korda. Värv kantakse värvitavale pinnale suure pintsli või harja abil. Katuste värvimisel on soovitav tarvitada maalripritsi või aiapritsi, võttes hariliku pihustaja asemel lubjapihustaja. Värv peab enne pritsi valamist kurnatama läbi sõela nr. 30. Kui värvile on lisatud värnitsat, tuleb värvimistöö kestel koguaeg silmas pidada, et värnits oleks klopitud värvisegusse ühtlaselt.


    Õlivärviga värvimine

    Õlivärviga võib värvida ainult täiesti kuivi puu-, kivi- ja metallpindu: niiskelt pinnalt koorub värv maha. Seetõttu pole soovitav õlivärviga värvida ka tsementi, maakive ega muid niiskust endasse imevaid ja niiskust edasiandvaid materjale. Õlivärviga värvimisel on tööde järjekord järgmine: 1) pinna ettevalmistamine, 2) kruntimine, 3) kiti valmistamine, 4) kittimine, 5) lihvimine, 6) õlivärvi valmistamine ja 7) värvimine.

    1. Pinna ettevalmistamine

    Värvimata pinna ettevalmistamine. Esimest korda värvitaval pinnal kaetakse enne kruntimist puuvilla, pehme riidetüki või väikese puhta pintsli abil kõik oksa- ja tõrvased kohad piirituslakiga või shellakpolituuriga. Okaspuul lõigatakse või põletatakse vaigupesad välja, sest vastasel korral tulevad vaigukohad hiljem läbi õlivärvikorra nähtavale.
    Värvitud pinna ettevalmistamine. Vanade, varem õlivärviga värvitud pindade juures kraabitakse lahtine värvikord teraspahtli või kaapraua abil maha; vana pragunenud õlivärvi kord põletatakse pinnalt leeklambiga. Kõrbenud värvikord eemaldatakse pinnalt teraspahtliga ja pind silestatakse jämeda liiva- või klaasipaberiga.

    2. Kruntimine

    Pinna ettevalmistamise järel hõõrutakse kuivanud värvitav pind ühtlaselt üle värnitsaga, millele harilikult lisatakse juurde ka õige vähesel määral värvimiseks valitud värvainet. Paksult peale kantud kruntimisvärnits takistab järgmisi värvikihte värvitava pinnaga vahetult ühinemast. Kuivanud krohvipinda krunditakse kaks korda.

    3. Kiti valmistamine

    Kriitkiti valmistamiseks segatakse pulberkriiti värnitsaga, kuni saadakse paks hästi tihe segu, mis haamriga läbi taotakse.

    4. Kittimine

    Hoonete välisvärvimisel tarvitatakse puupinna juures kriitkitti, millega kititakse kittimislabida abil kõik suuremad lõhed ja augud. Kittimiseks võib ka ise puust sellekohase labida valmistada. Juhul, kui õlivärviga värvimine toimub krohvitud pinnal, täidetakse lõhed ja augud krohviga. Parandatavad kohad tuleb enne töö algust hoolega märjaks pritsida. Krohviga parandatud kohad peavad enne värvimist täiesti kuivad olema.

    5. Lihvimine

    Siledama pinna saamiseks lihvitakse puupinna kititud kohad üle liivapaberiga. Samuti võib värvitavat pinda peale esimest värvimist silestada lihvimisega.

    6. Õlivärvi valmistamine

    Õlivärvi valmistamisel võetakse vastav osa värnitsat, millesse raputatakse järk-järgult värvainet juurde. Toonitamiseks tarvitatav värvaine tuleb enne põhivärvile juurdelisamist värnitsaga segada. Värvi valmistamisel tuleb kogu aeg hoolega värnitsat segada, et segu saaks ühtlane.
    Soovitav on enne värvimist värv päeva võrra varem valmis teha, kuna seismisel värnits tugevamini imbub värvainesse. Värv valmistatakse vedeluselt säärane, et see pintslilt langeks mitte üksikute tükkide või tilkadena, vaid jookseks sitke joana. Järgmiste värvimiste jaoks valmistatakse värv vedelam.

    7. Värvimine

    Valmissegatud värv kantakse seinapinnale lõhestatud harjastest pintsliga õhukese ühtlase korrana. Paksult ja ebaühtlaselt pealekantud värv kattub nahaga, tõmbab krimpsu ega ühine värvitava materjaliga. Puupinna värvimisel silutakse värv lõplikult pikuti puutoime. Värvi kuivamise kiirendamiseks võib värvile lisada sikatiivi, kuid mitte üle 30 grammi ühele kg värnitsale.
    Teist ja kolmandat korda värvimisele võib asuda alles siis, kui eelmine värvikord on täiesti kuivanud.


    Värvilised tahvlid

    Juurdelisatud värvilised tahvlid toovad näiteid värvide kooskõlastamisest hoonete värvimisel. Seejuures on arvestatud lahkuminevast ehitusmaterjalist hooneid ja erinevaid värvimisviise. Värvainete valikul on silmas peetud värvide odavust ja vastupidavust ilmastikule.

    Mis puutub esitatud värvide toonidesse, siis tuleb igal värvimistöö teostajal olla teadlik, et värvitooni õige varjund oleneb ka värvaine headusest. Antud värvide koosseisude juures on tarvitatud ehtsaid, häid värve ja muid väärtuslikke materjale. Müügilolevad värvid pole aga tooniväärtuses sageli võrdsed, samuti kui värnitsa, lubja ja muu materjali headus pole meie kaubaturul ühtlane. Seepärast peab tegelik värvimistööde teostaja tarbe korral, kui värvisegamisel saadud värvitoon ei vasta tahvlis antud värvitoonile, muutma värvide koostamisel nende kaaluvahekordi.

    Tahvlites esinevate värvide koostamine

    Allpooltoodud värvide koostamise õpetusviisi juures on tarvilik arvesse võtta antud kaaluvahekordi. Kuid värv tuleb valmistada võimalikult korraga kogu ehitise värvimiseks. Seejuures arvestatagu, et ühe liitri lubjavärviga saab katta umbes 3 ruutmeetrit seinapinda; rootsi värviga saab 1 liitri valmisvärviga katta 4 ruutmeetrit seinapinda või 2 ruutmeetrit katusepinda; 1 kg õlivärvi katab umbes 12 ruutmeetrit seinapinda. Värvide segamisel ja värvimisel jälgitagu hoolega ülaltoodud värvimisviiside kirjelduses antud õpetusi.

    Lubjavärvid
    Värv nr. 1: 1 kg lupja, 100 g kuldookrit ja vesi.
    Värv nr. 2: 1 kg lupja, 80 g rohelist umbrat ja vesi.
    Värv nr. 3: 1 kg lupja, 150 g rohelist umbrat ja vesi.
    Värv nr. 4: 1 kg lupja, ja vesi.

    Rootsi värvid
    Värv nr. 5: 5 kg faluni helepunast, 1 kg rauavitrioli, 1-1¼ kg rukkijahu, 2-3 kg värnitsat ja 25 liitrit vett.
    Värv nr. 6: 4 kg faluni punast ja 1 kg põletatud umbrat, 1 kg rauavitrioli, 1¼ kg rukkijahu, 1-2 kg värnitsat ja 25 liitrit vett.

    Õlivärvid
    Värv nr. 7: 1 kg valget (500 g tsinkvalget ja 500 g tinavalget) ja värnits.
    Värv nr. 8: 1 kg valget (500 g tsinkvalget ja 500 g tinavalget), 400 g kuldookrit ja värnits.
    Värv nr. 9: 1 kg kuldookrit, 700 g veneetsia punast, 300 g pruuni umbrat ja värnits.
    Värv nr. 10: 1 kg kuldookrit, 500 g valget (250 g tsinkvalget + 250 g tinavalget), 250 g veneetsia punast, 150 g pruuni umbrat värnits.
    Värv nr. 11: 1 kg valget (500 g tsinkvalget + 500 g tinavalget), 70 g kuldookrit, 100 g rohelist umbrat ja värnits.
    Värv nr. 12: 1 kg heledat kroomrohelist, 300 g valget (150 g tsinkvalget + 150 g tinavalget) ja värnits.
    Värv nr. 13: 1 kg valget (500 g tsinkvalget + 500 g tinavalget), 100 g rohelist umbrat ja värnits.


    Tahvlite kirjeldus ja värvide rakendamine

    Tahvel I. Krohvitud hoone puukatusega ühes puust väljaehitisega. Katus värvitud rootsi värviga nr. 5; sein lubjavärviga nr. 1; puust väljaehitis õlivärviga nr. 8; nurgad ja piirded lubjavärviga nr. 2; kui nurgad ja piirded on puust, siis värvida õlivärviga nr. 11; uksed, luugid, piidajooned, veelaud ja tuulekasti liist - õlivärviga nr. 9; aknad - õlivärviga nr. 3; alusmüür - lubjavärviga nr. 3.




    Tahvel II. Krohvitud hoone puukatusega ühes puust väljaehitisega. Katus värvitud rootsi värviga nr. 5; sein lubjavärviga nr. 2; puust väljaehitis õlivärviga nr. 9; nurgad ja piirded lubjavärviga nr. 4; kui nurgad, piirded ja tuulekast on puust, siis õlivärviga nr. 7; uksed, luugid, piidajooned ja tuulekasti liist - õlivärviga nr. 9; aknad - õlivärviga nr. 7; alusmüür - lubjavärviga nr. 3.




    Tahvel III. Krohvitud hoone puukatusega ühes puust viilu ja puust väljaehitisega. Katus värvitud rootsi värviga nr. 5; puust viil ja väljaehitis rootsi värviga nr. 6; seina pind lubjavärviga nr. 4; uksed ja luugid  - õlivärviga nr. 12; seinasolevad piirlauad ja veelaud - rootsi värviga nr. 6; viilu piirlaud ja tuulekast - õlivärviga nr. 11; aknad ja väljaehitise piirlaud - õlivärviga nr. 7; alusmüür - lubjavärviga nr. 3.




    Tahvel IV. Krohvitud hoone puukatusega ühes puust viilu ja puust väljaehitisega. Katus värvitud rootsi värviga nr. 5; puust viil ja väljaehitis õlivärviga nr. 10; seina pind lubjavärviga nr. 1; uksed ja luugid  - õlivärviga nr. 12; piirlaud ja tuulekast - õlivärviga nr. 11; piidad, veelaud ja tuulekasti liist - õlivärviga nr. 9; aknad õlivärviga nr. 7; alusmüür - lubjavärviga nr. 3.




    Tahvel V. Hööveldamata laudadega vooderdatud puuhoone ühes puukatusega. Katus värvitud rootsi värviga nr. 5; seinad - rootsi värviga nr. 6; uksed, luugid ja veelaud - õlivärviga nr. 12; piirlaud, nurgalauad ja tuulekast - õlivärviga nr. 13; piidajooned -õlivärviga nr. 9; aknad - õlivärviga nr. 7; alusmüür - lubjavärviga nr. 3.




    Tahvel VI. Hööveldatud laudadega vooderdatud puuhoone ühes puukatusega. Katus värvitud rootsi värviga nr. 5; viil - rootsi värviga nr. 6; viilu liistud - õlivärviga nr. 7; seinad - õlivärviga nr. 11; uksed, luugid, veelaud, tuulekasti liist ja piidajooned  - õlivärviga nr. 9; piirlaud, nurgalauad, aknad ja tuulekast - õlivärviga nr. 7; alusmüür - lubjavärviga nr. 3.




    Tahvel VII. Hööveldatud laudadega püstvooderdusega puukatusega hoone. Katus värvitud rootsi värviga nr. 5; sein - õlivärviga nr. 8; uksed, luugid, veelaud, tuulekasti liist, piidajooned ja liistud - õlivärviga nr. 9; piirlaud ja tuulekast - õlivärviga nr. 12; aknad - õlivärviga nr. 7; alusmüür - lubjavärviga nr. 3.




    Tahvel VIII. Hööveldatud laudadega vooderdatud puuhoone ühes puukatusega. Katus värvitud rootsi värviga nr. 5; seinad - õlivärviga nr. 11; uksed, luugid, tuulekasti liist ja piidajooned  - õlivärviga nr. 9; piirlauad, nurgalauad, veelaud ja tuulekast  - õlivärviga nr. 10; aknad - õlivärviga nr. 7; alusmüür - lubjavärviga nr. 3.





    Allikas: tartu.ee

    Vaata ka: "Kuidas värvida"


    Tagasi
    ajaloo artiklite juurde



    See artikkel asub selles veebis: Ajalugu/Muinsuskaitse rubriigis


    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein