Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    44 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Johann Puurfeldti päevik

    Johann Puurfeldti päevik

    » Johann Puurfeldti p...
    » Puurfeldt 2

    Johann Puurfelt sündis 16. jaanuaril 1854 aastal Türi kihelkonnas Röa vallas. Päeviku esimesed kanded tegi ta ilmselt 1876. aastal, mil ta oli 22 aastane ja oli omandanud õpetajakutse. Koolmeistri ameti sai ta Märjamaal, Kuuda seminaris (mida nimetab päevikus Kooliks). Seminar asutati Tolli mõisa alal Friedrich von Stackelbergi poolt. Kuuda seminar tegutses aastani 1887 ja selle aja jooksul (33 aastat) lasti välja 16 lendu, s.o 264 eriharidusega koolmeistrit.
    Hiljem asus J. Puurfeldt elama Paidesse, kus tervishädade tõttu elas küllalt vaest ja rasket elu. Järgmised sissekanded päevikusse on tehtud juba tunduvalt hiljem, ilmselt 1910. aasta paiku, mil ta oli juba 56 aastane. Sissekanded näivad lõppevat 1916. aastal. Johann Puurfelt suri 14. mail 1918. aastal, olles 64 aastane. Surma põhjus oli ilmselt südamehaigus. Üks tema sugulastest (võibolla õepoeg) Eedi ehk Eduard Puurfeldt sai hiljem Paide esimeseks eestlasest linnapeaks, kelle projekti järgi ja eestvedamisel ehitati 1929. aastal Paide Rahvamaja.

    Esitame esmakordselt Johann Puurfeldti enda kirjutatud eluloo avalikkusele (kirjaviis on jäetud muutmata, nurksulgudes olevad märkmed on kellegi poolt sinna hiljem hariliku pliiatsiga lisatud). Päevik on säilinud originaalina, mõningad fotod sellest
    :






    Üleüldine
    Elulugu
    lühidalt kokkuvõetud


    Johann Puurfeldt



    Kuuda, sel 20. Aprillil 1876


    Aulikud koolivanemad ja ülemad!


    See Kõigevägevam Jumal, kes taevad ja maad on loonud ja seda wiimast kõigesuguste elusa loomadega täitnud ja wäga armsa rohtude, rooside ja wilja puudega ehitanud. Tema tahtis selle ehitatud maa peale ühe walitseja panna, kes Tema asemel pidi üle looduse walitsema; ja Tema walmistas ühe inimese oma näu järele, kes Tema püha elu pidi elama, aga inimene lükkas Jumala tahtmise kõrwale ja hakkas maailma enam armastama ja andis oma lihale wõimust, see hakkas maailma elu ja tegusid tegema. Seda wõime esiwanemate elulugudest näha, mis meile pühas kirjas on ülesse pandud, kuidas nemad Jumalat oma eluga wihastasiwad. Kunni täna päewani sünnib maailmas wäga palju lugusid, mis Jumala tahtmise wastu käiwad, aga Tema ei ole neid weel nende kurja tegude pärast oma pale eest ära heitnud.

    Igal inimesel on tema elu aegus midagi ette tulnud, kas head päewad, ehk kurwad; rõõmu ehk kurbust; ja see saab ühe sõnaga “elulugu”nimetatud. Seepärast olen mina kaa omast elust, mis mul sugu juhtunud ja meele jäenud, ausa kooli wanemate soowimist mööda, et naad endid nõnda halwaks teewad minu waese elust midagi teada soowiwad lühidalt üles pannud.

    See päew, millal mina esimest korda selle maailmawalget nägin, oli aastal 1854, 16. Januaris Lõuna Jerwamaal Türi kihelkonnas, Rõa wallas, mis 3 wersta Paide linnast õhtu pool seisab.

    Kõige warasem asi, mis ma omast elust weel määletan on see: kui 2 ½ aastat wana olin, siis oli minu suus üks suur walu, mis wanemad inimesed hambawaluks nimetawad. Sedawiisi läks mul 2 aastat mööda ilma, et mul midagi oleks ette tulnud, mis mul meele oleks jäänud.

    Kui ma juba peale 4 aastat wana olin, siis sündis midagi, mis mul eluaeg saab meeles seisma: See oli ühel kewadesel päewal, millal wanemad ja kõik teised rahwas oliwad toast wälja läinud ja mina olin üksi tupa jäetud; tuli põles leedes ja kaks pada, mis weega täidetud seisiwad seal peal; ma ei tea isegi, kuidas see juhtus, et ma ennast seal äeres soendades sõnna tule sisse, kahe paja wahele kukkusin! Suure waluga hakkasin ma ennast sealt wälja püüdma aidata, - aga selle läbi tegin ma oma walu weel suuremaks, et ma neid padasid liigutasin, mis weega äeretasa täidetud oliwad, ja see läbi tuline wesi mulle ülewalt kaela langes, all poolt jälle elus tuli ja palaw aur mind wäga raskeste ära põletasiwad!!
    Teised tuliwad kül minu häda karjumise peale mulle appi ja tõmbasiwad mind tulest wälja, wõtsiwad riided seljast ära, aga kaa riietega ühes tükkis pahema külle, kaela ja käe naha puhtaks ära, mis mulle kaua aega weel pärast seda suurt walu tegi; sellest põlemisest kannan ma praegu weel ühe põlemise märgi oma pahema käe warre peal. Sai see suwi mööda läinud ja kurblik sügise jõudis kätte ja talwe külm see wali mees, kes selle ilusa soja rohelise kue maade pealt ära kautas, ja selle asemele oma külma walge kue maadele selga tõmbas, siis olid ka minu rõõmu päewad otsas; siis ütles mulle isa: “kuule poisi jõmpsikas, sa pead ükskord kaa lugemist õppima,” noh nüüd oli pois lõksus. See sõnum oli mulle wäga wastu meelt kuulda, ennemast oleksin sel ajal kõige raskemat ja sandimat tööd teinud, kui lugenud. Üks kord kästi mind jälle lugema hakkata, ma wiitsin natuke aega ja katsusin, et aga toast wälja sain ja teise peresse jooksin, kui ma seal juba tük aega olin olnud, siis läksin ma koju tagasi. Esimene küsimine oli teistel kohe: “kus sa selle aja olid, kasi ja too nüüd wemmal kaa sisse,” see oli mulle kül üks wäga wastane asi, aga mis sa wõid teha? muud kui mine ja too, sellega sai siis mulle tagumise tüki peale mõned punased kriipsud tõmmatud; aga siis hakkasin ma üsna hoolega ja tugewaste peale, ja see asi läks mul siis üsna jõudsaste edasi.

    Kui ma 6e aastane olin, siis tuli kiriku õpetaja külase lapsi loetama, siis sai kaa mind ette kutsutud; aga siis ei olnud mul lugemise pärast enam kartusi ühtigi, ma oskasin juba kaunis heaste lugeda, ja lugesin, mis õpetaja herra mind käskis ja see oli tema meele pärast ja sain selle eest tema käest ühe weikse raamatu kingitud, mis mulle wäga suurt rõõmu tegi. Kui ma juba 13 korda lillede õitsemist olin näinud, siis pandi mind Paide Maltzi juure kooli. Kus teised linna poisid mind esite “küla rotiks” hüüdsiwad, kellega mina koguni rahul ei olnud ja ütlesin: “oot oot kül ma teid õpetan,” ja wõtsin seal sammas kooli toas kohe ühel peast kinni, ja hakkasin teise rusikaga tema selja roo peal trummi lööma, ja olin parajaste keskel õpetuse tundi, kui tundsin, et keegi mind karwust tahtis tagasi tõmata, ja selle üle weel pahasemaks, et keskel õpetuse tundi keegi tohtis tulla mind segama, ja tahtsin temale selle eest paari korda tema pead silitada, aga kuidas kohkusin ma ära, kui nägin, et se koolmeister oli, kes mind ladwast kinni pidas, aga saime kaa mõlemad selle hea kooli tunni eest midagi mis mitte hea ei olnud mekkida, waid näu wingu tõmbas.

    Kui ma juba 16 aastat wana olin, siis läksin ma Waeslaste Kirschbaumi juure, ja käisin seal weel 2 talwe koolis, seal tõusis minu sees see himu ja tahtmine, et ma kaa ükskord wõiksin Issanda wiina mäel tööd teha; ja et ma ise enne weel saaksin seal lõpetatud, kus tema oli saanud.
    Meie õpetaja herra oli kaa selle asjaga ühes nõus, ja nõnda sain ma 23 Aprilli kuu päewal 1873 [19 aastane] teiste õpijatega ühes seie Kuuda Kooli wastu wõetud.

    Issand on mind siin kui üht metsõunapuud arinud ja pookinud, ja nõnda selle tulewase suure suure ja kalli töö wastu walmistanud. Jumala abiga tahan mina seda elu seemet Issanda wiina mäe sees nõnda hoida ja arida, kuidas see iga wiinamäe töötegia kord ja kohus on.

    Wiimaks tänan ma weel kõigest südamest, et tema mind nii armulikult on hoidnud ja wäga hea terwise on annud, ja rahu sees mind on lasknud oma õpimise tööd edasi teha. Nõnda kuidas tema ühe meie wendade seast keskel õppimise aega oma juure kutsus.

    Ja wiimaks weel mu südamlik tänu armsa kooli wanematele, et nemad minuga nii isalikult on ümber käinud, ehk kül mitu korda neid olen oma hooletuse ja sõnakuulmatuse wiisiga pahandanud, aga nemad on kaa selle sõna peale mõtelnud “andke andeks, siis peab kaa teile andeks antama.”

    J. Puurfedlt

    /järgneb/

    Tagasi
    ajaloo artiklite juurde



    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein