Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    63 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Paide keskväljak 1925. aastal

    Turuplats 1925

    » Turuplats 1925

    Paide turuplats 1925. aastal


    Anni Proosa
    Paide Gümnaasium, 11. kl. Juhendaja Erika Kranich



    Sissejuhatus


    1925. aastaks oli Paide linna suuruseks 994 hektarit ja linnas oli 38 tänavat. Enamik 540-st elumajast olid puidust ja ühekordsed. Kahekordseid maju oli 48 ja üks ainuke maja oli kolmekordne. Elanikke oli Paides 3221. (Saarist 1991: 64)

    Valisin antud teema, sest nähes vanu pilte Paidest tekkis huvi rohkematki teada saada. Hakkasin huvituma fotodel nähtud hoonete ajaloost ja saatusest ning seetõttu võtsingi aastatööna käsile Paide keskväljaku äärsete majade uurimise.

    Töö eesmärgiks on anda ülevaade Paide keskväljaku äärsest hoonestusest 1925. aasta paiku ning käesoleval ajal. Üheks eesmärgiks on ka koguda pilte, mis annaksid ülevaate 1920.ndate aastate keskpaigast ja tänapäevast.

    Käesolevas töös on uuritud Paide keskväljaku ääres asuvaid hooneid ja linnaväljakut 1925. aasta paiku. Uuritud majade puhul arvestati ainult nende asukohta väljaku ääres, mitte aadressi. Näiteks asusid majad Turuplats 2, 3, 4 jne kiriku taga, mitte keskväljaku ääres, seega neid ei käsitletud. Ehitisi on vaadeldud nii arhitektuurilisest küljest kui ka nende kasutamise poole pealt. Iga uuritava hoone kohta on toodud ka eksisteerimine ja olukord aastal 2005, samuti on lisas asuvate vanade fotode kõrvale toodud võrdluseks ka tänapäevaseid.

    Järgnevalt ülevaade uurimustöö ülesehitusest. Iga väljaku ääres asunud hoone kohta on koostatud eraldi peatükk, kus on ehitise kirjeldus, lühiülevaade sealt tegutsenud äridest ning olukord ja olemasolu tänapäeval. Viimane peatükk on linnaväljakust ning kirjeldab seda 1925. aasta paiku ja aastal 2005. Töö lõppu on paigutatud ka lisad, kust on võimalik vaadata kõikide uuritud hoonete ja väljaku fotosid. Lisaks vanadele fotodele on toodud ka uued pildid aastast 2005.

    Antud töös on kasutatud palju erinevaid materjale. Uurimuse aluseks võib pidada Järvamaa Muuseumist saadud aadress- raamatut, kuhu olid sisse kantud kõik 1925. aastal Paides tegutsenud ärid ja muud asutused. Kiriku kohta leidus materjale Paide Keskraamatukogus. Erinevate poodide kaubavalikust oli Järvamaa Muuseumis mitmesuguseid näituste nimekirjade brošüüre, kus kaupmehed oma kaupu reklaamisid ja rahvast ostma kutsusid. Poodnike reklaame ilmus ka 1925. aasta ajalehes „Järwamaa“, mis on Tallinnas Rahvusraamatukogus mikrofilmina. Järvamaa Muuseumi materjalidest on kasutatud veel ka hoonete ümberehitusplaane, fotodki on saadud muuseumist ning fotograaf Renee Viljati erakogust. Tänapäevased fotod on autori erakogust.

    Kõiki vajalikke materjale siiski saada ei õnnestunud kuna neid ei olnud säilinud. Probleem tekkis väljaku idaküljel asuva kolme ehitisega. Aastal 2005 kannavad need hooned aadresse Keskväljak 8, Vee 1 ja Keskväljak 10. Kuna 1930. aastatel muutusid väljaku ääres asuvate majade aadressid, siis ei ole teada, milliseid aadresse kandsid nimetatud hooned aastal 1925. Teha võis ainult oletusi ja kindlate aadresside puudumisel  ei olnud võimalik töös uurida nende hoonete täpset kasutust.

    Loodetavasti tekitab käesolev töö huvi lahendada tekkinud probleemi või uurida käsitletud hoonete ajalugu enne ja pärast 1925. aastat täpsemalt. Loomulikult saaks edaspidi uurida ka teiste Paide vanade tänavate ja ehitiste ajalugu.


    LINNA KESKVÄLJAK



    Paide keskväljak on üks omapärasemaid linnaväljakuid Eestis. Ta on välistelt mõõtmetelt suur, kujult trapetsilaadne ja heade proportsioonidega, asudes linna plaanistruktuuris tsentraalselt ja omades linnakujunduses juhtivat kohta. Linna ja väljaku muudavad ilmekaks 18.-19. sajandil kohalike arhitektide poolt loodud puithooned. (Sirel 1991:58)

    1925. aastal katsid linna keskväljakut munakivid. Tihti peeti seal ka laatasid ja turge, sellest ka nimetus Turu plats. Platsil sõitsid hobused vankritega ja autod, viimaste tarvis paigutati 1929. aastal maa alla asukohaga kiriku vastas bensiinipaak (lisa 9.2.), kust autod said tankida. Väljakul asusid ka kaev ja telefonide kõnetraatide postid (lisa 9.3. ja lisa 9.4.). Kaevust said vajaduse korral vett tuletõrjujad, kaevu ümbritses väikene haljasala puudega (lisa 9.5.). (Rüütel 2005)

    Tänapäev

    2005. aastal ei ole kesklinnas enam munakiviväljakut. Väljak asfalteeriti peale II Maailmasõda ja munakividest sillutis jäi asfaldi alla. Aeti kinni ka väljakul asunud kaev.

    Praeguse väljaku keskel on madala hekiga ääristatud ringikujuline ala jalakäijatele, kus asuvad ka pingid, valgustuspostid, lillepeenrad ja 4 puud. (Rüütel 2005)


    TURUPLATS 9



    Hoone  ajaloost

    Alghooneks oli olnud 19. sajandil ehitatud ühekorruseline puitelamu, mis läks 1913. aastal Paide linna valdusesse ja 1920. aastal ehitati ümber raekojaks (lisa 4.1.). Projekti autor ja arhitekt oli linnapea E. Burfeldt. 1925. aastal oli just valminud aadressil Turuplats 9 asunud raekoja teine korrus (lisa 4.2.).

    Teise korruse saanud raekoda on hilisjuugendliku fassaadiga kivihoone (lisa 4.3.). Vanemat osa esifassaadil tähistab kaunistav hammaslõikega horisontaalne ehisliist, uksi ääristavad hilisjuugendlikud piirded. (http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=31)

    Linnavalitsus

    Raekojas asus Paide Linnavalitsus. 1925. aastal oli Paide linnapeaks Eduard Purfeldt ja linnavalitsuse ning linnavolikogu sekretäriks Jaan Ülem. Linnavolikogu esimees oli T. Käsebier, tema abi R. Lepp. (Aadress-raamat 1925)


    Eesti Pank

    Linnavalitsuse majas tegutses ka Eesti Panga Paide osakond. Panga avarad ja tammepuust mööbliga sisustatud ruumid asusid raekoja teisel korrusel. Panga kassa oli avatud kella 9-14.

    Hoiulevõetud rahale maksti aastas juurde 5,5% intressi. Anti erinevaid laene mitmesuguste garantiidega, mille aasta intressiks oli 10 %. Osteti ja müüdi veksleid, tšekke, välismaa raha ja väärtpabereid, mille vastu anti ka laene. Tegeleti raha edasisaatmisega nii Eestis kui ka välismaal, osteti kulda ja hõbedat, nõuti sisse raha vekslite ja muude hinnaliste dokumentide eest. (“Järwamaa” 1925)

    Tänapäev

    Aastal 2005 on antud hoone aadressiks Keskväljak 14. Endiselt asub seal linnavalitsus, eesotsas linnapeaga. Osa linnavalitsuse tööruume asub aadressil Pärnu 3. Raekojas korraldatakse ka erinevaid kontserte ja vastuvõtte. (Rüütel 2005)


    TURUPLATS 10


    (pildil vasakul)



    1925. aastal asusid aadressil Turuplats 10 G. Pastei lihakauplus ja E. Koiki raua- ja koloniaalkauplus (Aadress-raamat 1925). E. Koiki firma oli asutatud 1875. aastal M. Koiki poolt (Järvamaa tähtraamat 1923).

    E. Koiki kaupluses olid müügil terastööriistad, masinaõlid, nöörid, värvid, lakid, naelad, laternad, lambid, lukud ja masinakruvid (Põllumajanduse ja tööstuse näituste nimekiri 1930). Müüdi ka inglise puuriterast, rauda, vaskplekki, õli- ja emailvärve, lakke, muid ehitus- ja majapidamistarbeid. Võimalik oli osta erinevaid vedrusid ja kruvisid: masina-, luku-, ratta-, saha-, voodi- ja puukruvid. Toiduainetest olid müügil jahu, suhkur, kohvi, tee, kakao, sigurid, manna, riis, tärklis, rosinad, kompott, rohelised herned, sooda ja pipar. Veel oli müügil seepi, küünlaid, tubakat ja paberrosse, erinevaid lille ja aiavilja seemneid. E. Koiki perekonna kohvi, mis oli juba laialt tuntud müüdi 400g pakkides ja 40-50 sendi eest. (Järvamaa tähtraamat 1923)

    Tänapäev

    Aastal 2005 hoonet enam ei eksisteeri. Ühekordne puumaja likvideeriti 1960.ndatel, et hakata ehitama uut kaubanduskeskust. 1967. aasta juulis avati uus kauplus ja söökla-restoran „Paide“. Hetkel asuvad seal endiselt teisel korrusel söökla-restoran, esimesel korrusel toidupood „Konsum“ ja väike lillepood, teisel korrusel Järva Tarbijate Ühistu riietekauplus. Poe osa aadressiks on Keskväljak 15 ja temaga kokku ehitatud söökla-restorani aadress on Keskväljak 15A. (Rüütel 2005)


    TURUPLATS 11


    (pildil keskel)



    1925. aastal asusid aadressil Turuplats 11  A. Kõrvitsa mütsikauplus ning G. Laasi jahi- ja muusikariistade kauplus (Aadress-raamat 1925).

    A. Kõrvitsa mütsikauplus ja tööstus olid Paides kõige suuremad, töö oli kiire ja korralik. Müügil oli palju erinevaid mütse ja võeti vastu igasuguseid tellimusi. (Järvamaa tähtraamat 1923)

    G. Laasi kaupluses (lisa 6.2.) olid muusikariistadest müügil viiul, kitarr, mandoliin, balalaika, kannel, lõõtspillid, suupillid, grammofonid ja grammofoni plaadid. Osta võis ka jahipüsse, revolvreid ja laskemoona, taskunuge ja kalapüügiriistu ning erinevaid sporditarbeid. Müügil olid jalgrattad ja nende üksikud osad ning abimootorid. Tallinna lao hindadega oli võimalik soetada Svifti, Sterlingi, Brennaberi, Dürkoppi, Simsoni, Naumanni, Enfieldi, Duxi, Humberi ja Mrennabori vabrikute jalgrattaid. Saadaval olid nahast, riidest, puust ja papist sumadanid, naiste käekotid, kooliranitsad, rahakotid ja nahast kirjamapid. Õmblusmasinad olid müügil Tallinna lao hindadega, osta sai veel lastevankreid, triikraudu, äratuskelli, päevapildi aparaate, raadio osi ja elektritaskulampe. Leidus ka jalutuskeppe, habemeajamisnuge, vahutoose, pintsleid, lihamasinaid ja igas suuruses koorelahutajaid. Talvehooajal olid müügil kelgud, suusad ja uisud. G. Laas ostis ise metsloomade nahku, hõbedat ja kulda. („Järwamaa” 1925)

    Tänapäev

    Aastal 2005 hoonet enam ei eksisteeri. Kahekordne puumaja likvideeriti 1960.ndatel, et hakata ehitama uut kaubanduskeskust (lisa 6.3.). 1967. aasta juulis avati uus kauplus ja söökla-restoran „Paide“. Hetkel asuvad seal endiselt teisel korrusel söökla-restoran, esimesel korrusel toidupood „Konsum“ ja väike lillepood, teisel korrusel Järva Tarbijate Ühistu riietekauplus. Poe osa aadressiks on Keskväljak 15 ja temaga kokku ehitatud söökla-restorani aadress on Keskväljak 15A. (Rüütel 2005)


    TURUPLATS 12


    (pildil paremal)



    1925. aastal asusid aadressil Turuplats 12 A. Epneri saapakauplus ja A. Eichfeldti talurahva segakauplus (Aadress-raamat 1925). Enne seda, 1923. aastal asus seal P. Jürgensoni kingsepatööstus (Järvamaa tähtraamat 1923).

    A. Epneri saapakaupluses oli lai valik meeste-, naiste- ja lastejalanõusid. Müügil olid
    saapad, kingad, sandaalid, kalossid ja Tallinna pealao hindadega inglise saapakreem „Nugget“. ( „Järwamaa“ 1925) Võimalik oli osta saabaste pealseid, talla-, pintkoli- ja muud tarbenahka (Põllumajanduse ja tööstuse näituste nimekiri 1924:10). Epnerilt sai veel osta elegantseid kingi uuemate Pariisi mudelite järgi, laste ja naiste botikuid. 1930. aastatel laiendas Epner oma äri ja saapatöökoda kolis aadressile Turuplats 13 (Järvamaa tööstus-kaubanduse kalender 1930: 50)

    A. Eichfeldti kaupluses oli müügil igat sorti nahka, koloniaalaineid, põllumeeste tarbeasju, email- ja plekknõusid, klaasi-, kivi- ja portselankaupu. Osta sai ka tubakat ja tubakasaadusi, kodukeedetud ja vabrikuseepi. Toiduainetest müüdi heeringaid, soolasilku ja maiustusi. (Põllumajanduse ja tööstuse näituste nimekiri 1924: 4)

    1930.ndatel asus selles majas „Estoking-Union“ jalanõude kauplus. Müügil oli suures valikus jalanõusid, mis olid koolilastele soodsamalt. Müüdi parimate vabrikute kalosse ja kummikingi.(Põllumajanduse ja tööstuse näituste nimekiri 1930: 5)


    Tänapäev

    Aastal 2005 on antud hoone aadressiks Keskväljak 18. Maja ei ole väliselt eriti palju muudetud, uuendatud on katust ja välisfassaadi on üle värvitud. See puitehitis on üks väheseid keskväljaku äärsetest majadest, mis on 1925. aastast säilinud suuremate ümberehituste ja muutusteta. Selles majas on asunud mitmed poed, hetkel asuvad seal Elioni esinduspood ja kasutatud riiete kauplus. (Rüütel 2005)


    TURUPLATS 13



    1925. aastal asusid aadressil Turuplats 13 J. Varrikovi segakauplus, M. Adamsoni tunnikellade kauplus ja Leesmenti raamatukauplus (Aadress-raamat 1925). 1925. aasta lõpust oli seal ka Müllersdorfi kauplus („Järwamaa“ 1925). 1930.ndatel A. Epneri saapatöökoda ja proviisor G. Lindtke rohukauplus (Järvamaa tööstus-kaubanduse kalender 1930: 49-50).

    Lindtke kauplusest võis osta välismaist ja kodumaist kosmeetikat, lõhnaõlisid ja kölnivett. Müügil oli ka drooge, kemikaale, amüülalkoholi, arstlikke ja tavalisi termomeetreid, riide- ja lõngavärve, sidumismaterjale ja fotograafia tarbeasju. Veel müüdi klaaskaupu piimatalitustele, kummikaupu ja käsnasid, eetriõlisid, bensiini ja tärpentiini. Lindtke poe kaubavalikusse kuulusid ka puuvilja, likööri ja limonaadi essentsid, taimepunane, suhkruliköör, äädikhape ja soolhape. (Järvamaa tööstus-kaubanduse kalender 1930: 49)

    Müllersdorf müüs seepe, lõhnaõlisid, naiste nahk- ja viltkübaraid ning mütse, jakke, kleite, kaelasalle, sokke, pesuriiet, villaseid talveülikondi lastele, meeste lipse ja mansette. Võimalik oli osta igasuguseid moe- ja pudukaupu vabriku hinnaga. („Järwamaa“  1925)


    Tänapäev

    Hoone ei ole aastal 2005 säilinud, selle asemel välikohvik. Kuni Teise Maailmasõjani asusid selles majas veel mitmed kauplused (lisa 8.3.) ja 1990.ndate alguseni asus seal kulinaariapood. 1995. aastal tagastati kinnistu Hillar Rästasele, kes selle samal aastal ära müüs. Uus omanik AS RA-SAT soovis ehitada kinnistule uue hoone ja sai ka loa vana ehitise lammutamiseks. Maja lammutamisel tulid nähtavale vanad keldrid. 2001. aasta maist on kinnistul uus omanik OÜ Sõbra Juures, kes rajas välikohviku „Sipelgapesa”. (http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=30)


    TURUPLATS 1



    Kiriku varasem ajalugu

    Aadressil Turuplats 1 asus 1925. aastal  Paide ev-luteriusu Püha-Risti kirik (Aadress-raamat 1925). Antud sakraalhoone ehitamist alustati 1847. aastal varem tulekahjus hävinud kiriku müüridele. Algselt uue kiriku ehitamiseks riigilt toetust ei saadud ja tuli alustada korjandusi, milleks moodustati ka vastav komisjon. Annetused osutusid piisavalt suurteks ja oli võimalik hakata kirikut uuesti üles ehitama. 1848. aastal anti kirik üle kirikuvalitsusele ja õnnistati sisse. (Eelnurme 1936: 14-15)

    Kiriku sise- ja välisilme



    Kiriku ümber oli paest alusel raudaed, mis valmistati aastatel 1895-1898. Torn oli mitmekordselt vaskplekiga kaetud, tipus dr. Hesse ja kohtuvanem Silsky poolt kingitud ülekullatud vaskrist ja kohtuvanem Hinze poolt kingitud paksust vaseplekist muna koos tuulelipuga, millel aastaarv 1847. Tornil oli ka ajanäitaja kell ja peenema osa küljes rippus tunde lööv kell, mis kaalus 155 kg.

    Kiriku aknavitraaže oli kaheksa. Kahel aknal oli keskel Stackelbergi ja Rentelni sugukonna vapid, ühel aknal Paide linna vapp. Teised aknad kujutasid vaimuliku sisuga pilte. Neljal altripoolsel aknal olid üleval evangelistide sümbolid ingel (Matteus), lõvi (Markus), härg (Luukas) ja kotkas (Johannes). Ülejäänud neljal vitraažil olid inglite kujutised. Vitraažaknad olid valmistatud 1901. aastal E. Tode töökojas Riias.

    Aastatel 1909-1910 teostatud suuremate juurdeehitiste ehitusmeistriks oli Juhan Nubian. Kiriku lääne otsa tehti kitsam ja ida otsa suurem juurdeehitis. Lääneosas oli sissekäik kirikusse, eeskojad, trepikäigud koorile ja ülemises osas ruum oreli jaoks. Võlvitud laega, kivi- ja parkettpõrandaga idaosas asus pearuumi põrandast kaks astet kõrgemal olev altariruum. Suurendati ka altari põranda pindala ja tehti tehti uus altarivõre.

    Kirik sai juurde ka veel kolm uut ahju. Kaks neist olid kivivoodriga raudahjud, mis paiknesid koori all ja üks valge kahhelkivist ahi, mis paigutati 1929. aastal altariruumi. Vana ahi tõsteti 1912. aastal ümber kiriku ja käärkambri vahelise müüri avausse.

    Hilisklassitsistliku ja ümarkaarakendega kiriku siseruumi kujundus oli tagasihoidlik. Kirik oli seest valgendatud ja ka esemed olid värvitud heledaks. Domineeriv värv oli kreem, pingid olid täiesti valged. Müürid olid seestpoolt kaetud 5 jala kõrguse laudpaneeliga. Neo-barokne altar oli kohaliku meistri Altorfi töö, altarimaali autoriks V. Baranoff. (Eelnurme 1936: 15-17)

    Orel

    Orel oli valmistatud tartlase Ernst Kessleri poolt. See oli ühe manuaaliga ja kaheksa registriga. Pedaalil vilesid ei olnud. Orel lammutati hiljem, aastal 1933. Uue oreli ehitasid orelimeistrid Kriisad ja kasutasid selleks ka vana oreli registreid. Uus orel oli kahe manaaliga ja mõlemas neist oli 7 registrit. Pedaalis asus kolm registrit, mehhaanilisi registreid oli 18. Uus orel oli suruõhuga töötav. (Eelnurme 1936: 22)

    Köster-organiste oli 1925. aastal kaks: Jaan Steinberg (1918-1925) ja Valter Peerna (1925-1928). (Eelnurme 1936: 35 )

    Kogudus

    Koguduse nimetus „Püha-Risti“ on pärit juba ordu ajast, kuid 1925. aastal kehtestatud Usuühingute seaduse alusel registreetiti see „Paide ev-luteriusu Püha-Risti koguduseks“. Kuni 1925. aastani oli see veel segakogudus aga 1926. aastal moodustati kaks eraldi kogudust: puht-saksa kogudus ja puht-eesti kogudus.

    Kogudust juhtis vastav nõukogu, millesse kuulus 18 liiget. Koos õpetaja ja köstriga oli nõukogu üldarv 20. (Eelnurme 1936: 47)

    Kogudus pidas ka lasteaeda, kuid tulude piiritletuse tõttu abistas neid veel linn. Lasteaeda juhtis koguduse ja linnavalitsuse esindajatest moodustatud spetsiaalne komitee. (Eelnurme 1936: 48) Komitee esimeheks aastatel 1922-1927 oli koguduse esindaja Märt Ulk ja lasteaia juhataja aastatel 1907-1927 oli Helene Siiberg. (Eelnurme 1936: 60)

    Õpetaja



    1925. aastal oli koguduse õpetajaks Gerhard Pärli (lisa 1.1.). Ta oli sündinud Kavastu vallas 14. detsembril 1889. aastal. Pärli õppis Kavastu algkoolis, hiljem Tartus Hugo Treffneri ja Aleksandri gümnaasiumis. 1. detsembril 1916 lõpetas ta Odessa sõjaväekooli. Esimesest Maailmasõjast võttis ta osa lipnikuna ja Eesti Vabadussõjas oli ta leitnant.

    Tartu Ülikooli usuteaduskonna lõpetas Pärli 1923. aastal ja ta ordineeriti 1925. aastal. Prooviaasta möödus Tartu Pauluse koguduse õpetaja Habichti juures. Paide koguduse õpetajaks valiti ta 1. veebruril ja 27. veebruaril kinnitati ta Paide ja Anna koguduse õpetajaks.

    1927. aastal oli ta ka Paide linna volinik, 1930. aastast linnapea ja 1935. aastast Järva praost. (Eelnurme 1936: 36-37)

    Tänapäev

    Kuna kirik on üle 150 aasta vana, siis tuleb seda jätkuvalt korras hoida. Neli aastat tagasi alanud katuse parandamine ja välja vahetamine on tänaseks lõppenud. Hetkel on käsil 10 vitraažakna restaureerimine. Valmis on 6 akent, korda on vaja teha veel 4. Kirikuõpetaja hetkel puudub. (Pung 2005)



    KESKVÄLJAK 8, VEE 1, KESKVÄLJAK 10 (2005)


    Aastal 2005 aadressidel Keskväljak 8 (lisa 10.1.), Vee 1 (lisa 10.3.) ja Keskväljak 10 (lisa 10.5.) asuvate hoonete aadresse 1925. aastal ei suudetud käesolevas töös kindlaks teha. Sellest lähtuvalt ei saadud otsida aadresside järgi ka täpseid materjale. Segas ka asjaolu, et 1930. aastatel muudeti keskväljakul asuvate hoonete aadresse. Aadresside määramist olemasolevate fotode põhjal ei suudetud teostada. Üheks põhjuseks oli väljaku idakülge kujutavate fotode väike arv, enamik keskväljaku fotodest on kirikust, raekojast ja lääneküljel asunud majadest. Olemasolevate fotode analüüsimist raskendas halb kvaliteet, ei olnud võimalik lugeda väikseid silte hoonetel. Samuti olid enamik idakülge kujutavad fotod tehtud ajal kui puud olid lehtes ja varjasid hoonete esifassaade. Keskväljak 8 ja Vee 1 võisid 1925. aastal olla kasutusel ka elumajadena.

    Keskväljak 8


    (pildil üleval keskel)


    Alapealkirjas 10.1. nimetatud aadressi kannab hoone tänapäeval, aastal 2005. Seal asuvad lillepood ja „Kuma Foto“. Hoone on aga suhteliselt uus, 1925. aastal seal asunud maja lammutati ja asemele ehitati sarnases stiilis praegune maja. (Rüütel 2005)


    Vee  1


    (pildil üleval paremal)


    Alapealkirjas 10.2. nimetatud aadressi kannab hoone tänapäeval, aastal 2005. Aastaid asus seal Järvamaa Maksuamet, praeguseks on hoone saanud väikese remondikuuri ning sinna tuleb uus kohvik „Kalevite Kodu“  (Rüütel 2005)


    Keskväljak 10


    (pildil vasakul)


    Alapealkirjas 10.3. nimetatud aadressi kannab hoone tänapäeval, aastal 2005. Praegu asuvad seal aianduskaupade pood ja apteek. Enne 1925. aastat asus seal H. Kulli riidepood. (Rüütel 2005)


    PIKK 1




    Hoone välisilme

    Pikk 1 oli ühekorruseline rõhtpalkidest klassitsistlikus stiilis puumaja, mille esifassaadil kuus saledat toskaana stiilis sammast.  Hoone oli L-kujulise põhiplaaniga ja kõrge kivikatusega. Väljaku pool olid kaks eraldi sissepääsuga poeruumi , Pika tänava äärsel küljel olid veel kaks sissepääsu. 1925. aastatel oli väljaku poolsel küljel üks eenduva osaga sissepääs. Antud puitehitis oli ehitatud umbes aastal 1800 ja hiljem kokku kahest vanemast majast (elamust ja väiksest poest), arhitektiks oli J. G. Mühlenhausen. (http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=31)

    Paide Kaubatarvitaijate Ühisus „Iva”

    Kaubatarvitajate ühisus „Iva“ asutati juba 1911. aastal (Paide Muusikapäev 1926). 1925. aastal asus ta aadressil Pikk 1 (Aadress-raamat 1925). Inimesi kutsuti astuma liikmeteks ja 1925. aastal oli liikmeid 632 inimest („Iva” 20 aastase Tegevuse Juubelikalender 1931: 36). Liikmetelt võeti kaupade ostmiseks raha laenuks. Müüdi nii liikmetele kui ka võõrastele, sularaha eest, järelmaksuga ja vekslite vastu.(„Järwamaa“ 1925) 1925. aastal oli kauba läbimüük 48 miljonit marka aastas (Paide Muusikapäev 1926).

    „Iva“ kaubad

    „Iva“ kaubavalik oli lai. Müüdi erinevaid põllutööriistu, viljapeksumasinaid, traktoreid, mootoreid ja väetist. (Põllumajanduse ja tööstuse näituste nimekiri 1930: 4) Müügil olid „Deeringi“, „Rasevsky“ ja ka teiste vabrikute viljakoristamise ja rehepeksu masinad, vedruäkked, kultivaatorid, sahad, külvimasinad, vilja- ja heinaniitjad. Kõiki masinaid ja masinaosi, mis laos puudusid oli võimalik muretseda ka osalise krediidiga tellimise peale. Osta võis veel „Kalevipoja“ ja „Kääri“ vikateid ning rehasid. Võimalik oli osta ka lina-, heina-, ristikheina-, odra-, kaera-, aia- ning juurviljade ja suvelillede seemneid. Loomatoiduks müüdi nisu kliisid, palmikooke, sojatange ja päevalillekoogi jahu. Põlluväetisena olid müügil fosfor- ja lämmastikväetis. Veel oli võimalik osta kalisoola, puhastatud fosfori lupja, superfosfaati ja kondijahu.

    Ehitusmaterjalidest müüdi tsementi, rauda, naelu, klaasi, šamotikive, ukse- ja aknalinke.

    Mustritega riidekaubad, pudukaubad, meeste saapad ja muud jalanõud olid samuti olemas. Müüdi koolitarbeid lastele, kirjutusmaterjali ja raamatuid. 1925. aasta mai kuus toimus kahenädalane odav raamatumüügi nädal, kus olid saadaval ilukirjanduslikud ja  teaduslikud raamatud, lastekirjandus ja põllumajanduslikud teosed.

    Toiduainetest olid saadaval looma- ja sealiha, rasv, vorst, sink, või, margariin, leib, sai (Järvamaa tähtraamat 1926), ameerika rukkijahu, silgud, kilud, sprotid, sardiinid, kohvi ja tee.

    Põllupidajatelt osteti turuhindadega põllusaadusi nagu näiteks kaeru, rukist, otra, suvevilja ja ristikheina seemneid ning karjasaadustena elusloomi ja sigu. Kauba vastuvõtmine toimus iga päev. („Järwamaa“ 1925)

    Tänapäev

    Hoone aadress aastal 2005 on endiselt Pikk 1. Tehtud on aga mitmeid muudatusi hoone välisfassaadil. Keskväljaku poolse külje aknaid on suurendatud, sissepääs on viidud uuele kohale. Antud hoones asub Järva Tarbijate Ühistu kauplus „Majatarbed“, kus on müügil kõik majapidamises vajalik.


    PIKK 2



    1925. aastal asus aadressil Pikk 2 E. Schvartzi nahakauplus (Aadress-raamat 1925). Müügil oli igasugust nahka ja muid kingsepatarbeid ning toimus ka tooresnahkade ostmine ja vastuvõtt („Järwamaa“ 1925 nr 4).

    1929. aastal müüs K. Johanson maja H. Kõvale. Kõva soovis teostada elumaja esikülje ümberehitust (lisa 2.2. ja lisa 2.3.). Senised kolm akent esiplaanil oli kavas asendada kahe ukse ja kahe suurema aknaga, kavandati uusi äriruume. (Rüütel 2005)

    1930. aastate alguses asusidki ümberehitatud hoones J. Bergmanni vorstitööstus (Järva Teataja tähtraamat 1930: 22) ja Kaubatarvitajate Ühisuse „Iva“ einelaud (Iva juubelikalender 1931)

    Tänapäev

    Aastal 2005 ei ole aadressil Pikk 2 asunud puumaja enam alles. 1937. aastal alustas H. Kõva puumajade asemel suure kivimaja ehitamist. 1938. aastal sai ehitus valmis ja uue maja esimesel korrusel hakkasid tegutsema mitmed ärid, teisel korrusel asus kohalik ajaleht „Järva Teataja“ (lisa 2.4.). Nõukogude ajal tehti majas kapitaalremont, ahiküte vahetati välja keskkütte vastu ja korrused tehti tasapinnaliseks. Praegu asuvad Pikk 2 mitmed poed. ( Rüütel 2005)



    Kokkuvõte


    1925. aastal asusid väljaku ääres mitmed kaunid puithooned, millest paljud ei eksisteeri enam tänapäeval. Nendes majades asusid põhiliselt erinevad kauplused. Vaid kirik ja raekoda olid kivist ning on seetõttu ka ühed vähestest tänaseks säilinud ehitistest.

    Töös tekkisid ka probleemid kolme hoone 1925. aasta aadresside määramisega, sest ei olnud piisavalt vajalikke materjale. Töö alguses tundus teema küllaltki konkreetne ning seetõttu ei osanud arvestada selliste probleemide tekkimisega.

    Antud tööd tegemine oli hariv ja arendav kogemus, mille käigus sain teada palju huvitavat Paide linnaväljakust. Mõningaid asju teadsin ka juba enne, kuid käesoleva töö koostamine ja materjalide uurimine andis mulle tunduvalt laiema ülevaate ning samuti oskuse selliste tööde koostamiseks tulevikus.

    Loodetavasti oli käesolevat tööd huvitav lugeda ning see on arvestatav allikmaterjal ka edasistele uurijatele.



    Kasutatud kirjandus:

    1. Eelnurme 1936. Paide Püha-Risti koguduse minevik. Paide: A. Seidelbergi pärijate trükk
    2. Järvamaa tähtraamat 1926
    3. Järvamaa Põllumeeste Seltsi põllumajanduse ja tööstuse näituste nimekiri 14.-16. august 1930. Järvamaa Põllumeeste Seltsi väljaanne.
    4. Järva Teataja tähtraamat 1930
    5. Järvamaa tööstus-kaubanduse kalender 1930. Paide: E. Hunti trükk
    6. Järwamaa 1925. Paide: A. Seidelbergi trükk.
    7. Paide- Eestimaa süda 1991. Eesti Kodu-uurimise Selts.
    8. Paide Kaubatarvitajate Ühisuse „Iva” 20. aastase Tegevuse Juubelikalender 1931. Paide: Paide Kaubatarvitajate Ühisus „Iva” kirjastus.
    9. Paide Muusikapäev 27. juunil 1926
    10. Põllumajanduse ja tööstuse näituste nimekiri 23.-25. august 1924 Paides
    11. Riikiline Aadress-raamat 1925. Riigistatistika Keskbüroo andmed. Riigi trükikoja kirjastus ja trükk.

    Internet:

    1.  Keskväljaku taastamine; http://www.weissenstein.ee/news.php?cod=30
    2.  Paide kultuurimälestised; http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=31

    Suulised andmed:

    1.  Pung, Aino      Järvamaa Muinsuskaitseamet      andmed saadud 2005
    2.  Rüütel, Maie    Järvamaa Muuseum                    andmed saadud 2005

    Fotod:
    1. Järvamaa Muuseum
    2. Proosa, Anni. Erakogu
    3. Viljat, Renee. Erakogu

    Tagasi
    ajaloo artiklite juurde



    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein