Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    5 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Helju Jüssi mälestused

    HJ 5. osa

    » 
    » HJ 1. osa
    » HJ 2. osa
    » HJ 3. osa
    » HJ 4. osa
    » HJ 5. osa
    » HJ 6. osa

    “Lapsepõlvest, koolist, ajakirjanikuteest ja elust üldse

    Helju Jüssi


    Koolis peeti pidusid ja tehti näitemängu

    Paide keskkool oli nagu iga korralik kool, kus olid võimalused pärast tunde mitmesuguses huvialaringides tegelda, ma ei arva, et vähem kui praegu.

    Koolimaja oli nii sõbralik, sealt ei jooksnud kohe minema. Mäletan, et etendasime Mai Talvesti noorsoonäidendit “See juhtus kevadel”. Peaproov oli Paide kultuurimajas 4. aprillil 1954. Ma ei mäleta, et keegi oleks dekoratsioone teinud, küllap oli veel teatriaegadest säilinud. Ma mäletan, et Paide teatris oli olnud Salme Liiv-Opsola, teatritraditsioon ei olnud linnas veel päris surnud.

    Ja siis meie koolipeod, mis olid igavesti vahvad.
    Koolil oli ilus suur saal, seal oli parkett. Enne tantsupidu pandi põrandale küünlarasva, et oleks hästi libe. Küünlast vooliti peenikesi laaste ja siis oli tantsupõrand nagu klaas, sai keerutada valssi ja kõike muud.

    Tavaliselt olid peod segakavaga, seal mängisid näiteks Jaaksoni Malle või Tatjana Elmanovitš klaverit ja meie klassi Ulve Allikajaka laulis ilusa häälega. Tema on nüüd Mardisalu, omal ajal oli Loksa Haigla peaarst.

    Meie klassi tüdrukutest oli ka oma ansambel. Mäletan, et nad laulsid mingit laulu “Sepp ja pitsikudujad”. Meile oli tulnud siis pedagoogide hulka silmarõõmuks noor Sepa Juku, hilisem kultuuriminister Johannes Sepp. Nii et see laul läks praeguses keelepruugis väljendudes “hästi peale”.


    Koolidirektor Ruudu Aimlale meeldis meid tundides veidi narrida, samuti igasugust nalja ja trikke klassis teha.

    Kooliajal sai igaüks midagi teha: kui ei osanud laulda, siis võisid luuletusi lugeda ja kui sa ei viitsinud midagi pikemat pähe õppida, siis käisid lihtsalt publiku ees teadustamas, et nüüd mängib ta meile Chopini või laulab “Ma elatand ema Rouenist”.
    Minule anti see roll, et olin teadustaja, sain kõige rohkem rahva ees käia.
    Nii need tõsinaljakad koolipeaod ongi meeles. Ja kui olid uusaastapeod, siis pidasime neid hoolega dekoreeritud saalis.
    Ettevalmistuse elevus oli iga peo juures üks vahvamaid asju.


    Paide ei uppunud linnamajade vahele ära, ka olid lilleväljad koolimajast kiviviske kaugusel.


    Väikelinn oli kooliskäimiseks sobivaim koht

    Tegevusest meil puudu ei olnud.  Ja ma arvan, et keskkoolis käimiseks on väikelinn kõige sobivam koht.

    Me hoidsime omavahel kenasti kokku ja tegime talvel retki linnast välja, kevadel otsisime üles kullerkupuväljad.
    Maa oli sealsamas juures, me ei uppunud linna ära, Paide ei olnud mingi kivilinn praeguste linnade mõttes.

    Spordiharrastus oli Järvamaa ja Paides ka väga populaarne. Just harrastus. Palli mängiti, igas külas olid pallimänguplatsid, suveõhtuti taoti võrkpalli.

    Paide keskkool oli kohe linnavõimla vastas, talvisel ajal oli pingpongimäng eriti populaarne. Pinksi võis tundide kaupa taguda, oota ainult, et lauda saad.
    Peeti ka koolidevahelisi võistlusi. Türi oli ju nii lähedal, me teadsime juba Türi poisse ja tüdrukuid.

    Üks koolikaaslastest, kellega ma kõige rohkem olen ka edaspidises elus kokku puutunud, on omaaegsete Paide ajakirjanike Oskar ja Elsa Kuninga tütar Merike, praegu Merike Rõtova.
    Ta mängis juba siis malet. Kaheksandas ta käis veel Paides, aga lõpetas Türi keskkooli. Hiljem käisime koos ülikoolis, õppisime eesti filoloogiat.


    Linnavõimla (praegune turuhoone) paiknes otse koolimaja vastas Rüütli tänava alguses. Talvel oli eriti populaarne seal pingpongimäng.

    Kui Türi poisid sinna Paide võimlasse meie poistega mängima, eks me siis olime omade poolt, aga vaatasime vilksti ikka seda Anupõllu Ennu, kes mängis Türi poole peal.
    Ja siis oli pikk poiss Aare Soome, ja Klooreni poisid, Mati ja Enn, olid ka Türilt. Mati laulis ka Paide kultuurimajas, nad etendasid seal mingit operetti.


    Paide koolinoortele olid teada-tuntud ka naaberlinna Türi poisid. Mati Klooren (paremalt seitsmes) laulis Paide kultuurimajas ja tegi kaasa näitemängudes.

    Tagasi ajaloo artiklite juurde


    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein