Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    2 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Helju Jüssi mälestused

    HJ 4. osa

    » 
    » HJ 1. osa
    » HJ 2. osa
    » HJ 3. osa
    » HJ 4. osa
    » HJ 5. osa
    » HJ 6. osa

    “Lapsepõlvest, koolist, ajakirjanikuteest ja elust üldse

    Helju Jüssi


    Mitmed kenad tüdrukud ei võtnud seda ajalugu eriti tõsiselt (nagu meie lugupeetud peaministri ema Aime Võlli-Laar, hästi ilus tüdruk, kelle ajalootundmist Uhvits eriti ei aktsepteerinud). Aga näe, tema järeltulijas on ajalootundmine väga jõuliselt välja löönud. Seda saab juba ajaloo suunamiseks nimetada.

    Ja siis üks hästi naiselik vanem proua oli veel, proua Leithammel, kes oli laulmisõpetaja. Mul on nii meeles, kui ta seisis kooli koori ees, helihark käes. Kooris laulsime peaaegu kõik: “Kuis voogab kohav Dnepr seal laiuv ja vingeid tuuli tuhistab.”

    Joonistamise ja joonestamise õpetaja oli Alice Jänes. Joonistamist meil kuigi palju vist keskkooli osas ei olnudki ja joonestamine oli üsna ränk, sest neid jooni tuli nii puhtalt ja kaunilt tõmmata. Ei olnud sugugi õpetaja Jänese viga, et ma seda tundi nüüd kõige suurema sümpaatiaga ei meenuta.


    Paidesse koolitulekust meenub mulle esmalt linna sissesõit: Tallinna tänav oli munakividest ja sõidutee kõrvale oli istutatud kaseallee.


    Õpetaja polnud seltsimees

    Õpetaja Jänes oli suuremat kasvu väärika hoiakuga proua, me vist kutsusimegi teda selja taga proua Jäneseks.

    Seltsimeheks ei kutsunud me küll kedagi, kuigi ametlikult pidi see lugupidaval pöördumisel olema ainus tiitel. Me ajasime läbi tiitliga “õpetaja”.

    Keemiat andis Hilda Saalit. Ja kui ma praegu oma prille edasi-tagasi nihutan, siis tulevad meelde tema prillid.

    Tal olid lugemisprillid, aga kui ta valentside ja aatomkaalude kohalt klassi poole vaatas, siis laskis ta prillid üsna ninaotsa peale vajuda ja jäi niimoodi tükiks ajaks meid vaatama.

    Nii et vahel, kui mul ka prillid ära vajuvad, tuleb ikka õpetaja Saalit meelde.

    Vene keelt andis õpetaja Aleksejeva. Õpetaja Buttel oli ka, aga meie klassiga ta ei tegelenud. Aleksejeva oli venelanna, väikest kasvu, halli peaga, kerge vurruvine ülahuulel.

    Temast on mulle meelde jäänud mitte just eriti hea vene keel, vaid tema väga kaunid, heledad, eriti meisterlikult triigitud pluusid, igal nädalapäeval isemoodi ja värsked.

    Õpetaja isiksusele annabki ju erilise võlu see, kui ta on meeldivalt enesekindel ja oma stiiliga, lastel kena vaadata, eeskuju võtta.

    Mul on üks tuttav õpetaja, kes laskis endale uue kleidi teha. Eest oli see väga lihtne, aga seljataga olid igasugused voldid ja lipsud. Põhjenduseks, et kui ta läheb tahvli juurde ja hakkab seal kirjutama, selg klassi poole, on lastel midagi huvitavat vaadata.

    Nii et õpetajate riietus on tõesti nagu omaette kasvatusvahend pedagoogikas ja huvitav, et see on jäänud aastakümneteks silma ette.

    Füüsikaõpetaja oli meil Kaarel Viirsalu, hüüdnimega Nots. Tal kippus suu Newtoni seadust seletades matsuma. Sellest vist too hüüdnimi, mis oli juba enne meid.

    Temagi lipsud ja ülikonnad olid laitmatud ja praegu tundub mulle, et ta tegi tunni algul klassi ette astudes meile tervituseks korraliku kraapsu.

    Veel on mul meeles tema nimetissõrme täpne kuju, sest ta näitas mulle selle sõrmega stereomeetriaeksamil ühel joonisel sõnagi lausumata vajaliku nurga ette. Ja veel: Viirsalu koduaed Pärnu tänavas oli kuulus suure valiku kaunite roosisortide poolest.

    Nüüd tuleb meelde seal koolimajas askeldamas Vesmes, eesnimed hakkavad juba meelest kaduma. Tema oli majandusjuhataja, aga ta andis ka enne ülikoolist tulnud Prueli Kaljut poistele kehalist või sõjalist.

    Meil olid seal korv- ja võrkpallimeeskonnad, üheksandas klassis olin ka ise võrkpallinaiskonnas ja Vesmes meid siis seal utsitas. Koolimaja tagaõues oli pallimänguväljak.


    Tagasi ajaloo artiklite juurde


    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein