Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    5 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Helju Jüssi mälestused

    HJ 3. osa

    » 
    » HJ 1. osa
    » HJ 2. osa
    » HJ 3. osa
    » HJ 4. osa
    » HJ 5. osa
    » HJ 6. osa

    “Lapsepõlvest, koolist, ajakirjanikuteest ja elust üldse

    Helju Jüssi


    Oma välimuselt ja olemuselt oli Ruudu Aimla oma kuulsa poja Priidu, tuntud väljamõtleja ja naljamehe moodi. Küllap Priit sai oma vembujutu kalduvuse isalt päranduseks.


    Johannes Kaalep oli direktor ja andis geograafiat

    Johannes Kaalep, tema oli geograafia õpetaja, pärast Aimlat meie direktor: pikka kasvu härrasmees, kes kandis alati kaabut ja kui ta tänaval vastu tuli, siis kergitas seda ka kooliplikade ees.

    Rohkemgi veel, ta võttis kaabu peast ja tegi tervitades veidi teatraalse kummarduse. Oli väga kena, kui üks silmapaistev härrasmees ja õpetaja sind tänaval sel kombel tähele pani.

    Õpetaja Kaalepiga seoses on mul mälestus, et ma ei teadnud tookord ja, jumal hoidku, ma ei tea praegu ka, kui suur on maakera ümbermõõt. Ta pani seda mulle nii hirmsasti pahaks, et lajatas mulle geograafias ühe. Istu paigale – üks.

    Küllap ma siis mõne aasta ikka teadsin ka une pealt seda ümbermõõtu, aga näe, ära olen unustanud, ei ole midagi nii, et eluajaks jääb meelde. Ei jää, kui hirmu ei ole.


    Koolis töötas mitmeid ringe

    Eesti keele õpetaja oli Aino Nurgakivi. Jälle südamlik ja lahe inimene. Ta juhtis ka kooli kirjandusringi ning temast sai hiljem meie klassijuhataja.

    Ühel varaste külmadega sügisel käisime temaga koos kolhoosis kas suhkrupeete või söödakaalikaid külmunud maast välja sikutamas, see oli Viisu kandis. Magasime mingis suures ruumis põhkude peal maas, rääkisime pärast tule kustutamist lugusid elust ja armastusest.

    Näitering oli meil ka. Etendasime näidendeid kooli saalis ja isegi kultuurimaja laval. Seal oli üks Mai Talvesti kooliteemaline näidend, niisugune, palju tegelasi oli. Peaaegu terve klass sai seal rollid.

    Kirjandust õpetas ka Ella Kalja, aga meie klassile mitte. Ta oli omapärane daam, poisipea ja tukaga, tol ajal kanti niisugust soengut harva. Ta oli olnud Gustav Suitsu õpilane, tema kaudu kandus meie päevadesse seda vana Eesti aja hõngu nagu härra Kaalepist, proua Buttelist ja proua Taimrest.

    Viimased oli keeleõpetajad, kes meie klassile tunde ei andnud, aga mõjutasid oma olemasoluga kooli üldpilti.


    Paide õpetajaid teati ka ülikoolis

    Omapärane isiksus oli inglise keele õpetaja Olga Puskar. Hästi hoogne naisterahvas.

    Kui ta klassi tuli ja hakkas tahvlile kirjutama inglise keele grammatika näiteid, kuidas need kaudtulevikud ja täisminevikud kõik käivad, siis tegi ta seda nii hasartselt. Kriiditükk alailma murdus ta käes.

    Teadjamad rääkisid, et ta armastas rohkem kui janu pärast õlut pruukida. Igatahes vahva naine oli, kuigi mitte eriline daam.

    Kui ma ülikooli läksin, siis inglise keele õppejõud Oleg Mutt, ütles, et jah, teil seal Paides on vist päris hea inglise keele õpetaja. Meeldiv oli kuulda ja võib tänapäevani Olga Puskarit tänada selle hasartse õpetamismeetodi eest.

    Ülikooli läksime üksmeelselt ja hulgakesi, kaks kolmandikku meist läks proovima ja sai sisse ka ilma mingite probleemideta. Kusjuures ei saa öelda, et konkurssi poleks üldse olnud.

    Hariduse vajalikkust ja väärtust oskasid Paide õpetajad meile sisendada. Ja ülikoolis saime nii mitmeski aines kiita.

    Paide õpetajaid mäletati või teati, nad olid ka varasematel aastatel, enne meid saatnud edasi õppima hästi ettevalmistatud õpilasi. Nii et see oli meeldiv kogemus Paidest.


    Mart Laari ema ajaloos kiita ei saanud

    Meie ajalooõpetaja oli Artus Lemnits ehk Uhvits ehk Uff. Ta oli väga vaimukas mees ja tal olid tõesti huvitavad tunnid.

    Ta ei ajanud just õpikutest sõrmega järge, ta oli sellest Nõukogude Liidu ajaloo raamatust vaimselt üle.

    Ta oli ka väga kaua vanapoiss olnud. Võibolla, et ta seetõttu alavääristas veidi naisinimese vaimseid võimeid.

    Võibolla oli see aga hoopis mingi alateadlik maskuliinsus.


    Tagasi ajaloo artiklite juurde


    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein