Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    71 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Paide joogitööstus

    Paide joogitööstuse ajaloost

    » Paide joogitööstuse...

    Ühendus Weissenstein


    Lugesin Weissensteini foorumist Teie postitust «Weissensteini õlu» ja lisaksin selle suurepärase portaali jaoks ka omapoolse kaastöö. Pildid on lisatud meilile.

    ***




    Paide joogitööstusest


    Paide õlletehase asutas kaupmees Gustav Stamm, sellepärast on ka etikettidel firmanimeks «G. Stamm». Õllevabriku fassadil on ehitamisaega märkiv aastaarv 1853.

    Hiljem jätkas pruulimist tema poeg August Stamm (talle kuulusid 1913. a. Veski t. krundid 124, 125, 126 ja 127, õlle- ja limonaadivabrik asus krundil 127). Ettevõttele kuulusid õllepoed Tallinna t. kr. 40 ja 58, Pärnu t. 67a ja 152a ja Aia 76.

    A. Stamm oli linna pärilik aukodanik ja linnavalitsuse liige, tuletõrjujate seltsi esimees, ka kohaliku muuseumi kassapidaja.

    1894. a. tootis Stammi tehas 13 000 pange (167 700 liitrit) õlut, töölisi oli 7. Lähim konkurent oli Vodja mõisas tegutsenud parun Julius Stammi õllevabrik, mille toodang küündis samal aastal 15 000 pangeni.

    Õlletootmise lõpetas 1914. aastal I maailmasõja alguse tõttu kehtestatud alkoholi müügikeeld.

    1920ndatel õlletehas tiheda konkurentsi tõttu enam tootmist ei alustanud, ruume kasutati kaua aega õllelaona, valmistati karastusjooke.

    Aastail 1922-1925 pidas seal Jõhvi Õllevabriku AS ladu Leonhard Ohsoling, 1926 V. Laube. Siis omandas Jõhvi tehase Saku Õlletehase AS ja alates 1928. a. hakkas Saku Paide ladu pidama Adolf Grünberg. 1939. a. oli ladu Karin Grünbergi nimel, ilmselt seetõttu, et A. Grünberg oli 1938. asunud Saku Türi õllelao juhatajaks (asus Jaama 19). Aastail 1942–1944 kuulus Saku Paide ladu taas A. Grünbergile.

    Kuidas Grünbergi laos töötati, võime lugeda ajalehest Järva Teataja 2.4.1937 (kirjapilt muutmata):

    «Keldrihämarus tulvil tervisejooke. Muljeid A. Grünbergi karastavjookide tehasest ja õllelaost Paides, Veski tänaval.

    Saku õllevabriku Paide õllelao, Luscher-Matieseni naturaalmahlade lao ja oma karastavate jookide tehase pidaja-omaniku hr. A. Grünbergi lahkel loal meie lehe esindajal oli võimalus tutvuda eile ladudega ja tööstustega Paides, Veski 16–18. Muljed tohiksid huvitada laiemaid hulki seda enam, et et uued karastav-joogid on vallutamas turgu.

    Teatavasti uue seaduse kehtimahakkamisega on keelatud karastavate jookide valmistamiseks tarvitada kunstlikke mahlu. Samuti, et vastava kauba kvaliteeti hoida tervislikult väärtuslikul tasemel, ei ole lubatud tarvitada mingeid magusaineid peale suhkru, mille sisaldavus peab olema vastavas joogis vähemalt 8%.

    Hr. Grünbergi arvamisel peaks selline määrus kõigiti soodustama karastavate jookide levikut, kuna nende väärtus võidab palju.

    Erilise uudisena on lastud turule puuviljade mahlajoogid, millede levikut põllutööministeerium kõigiti peab vajalikuks, isegi soovitavaks.

    Mahlajoogid, mille valmistamiseks tarvitatakse õuna, sõstra, jõhvikate j.t. viljade mahlu, valmistatakse täiesti pastöriseerimatult (keetmatult). Sellega säilitatakse mahlade värske maitse ja vitamiinide sisaldavus täielikult, joogid on tervislikud.

    Veel mõne aasta eest konserveeriti marja- ja puuvilja mahlasid  pastöriseerimise teel. See on: mahlad kuumendati kuni 75 °C järgi ja seega hävitati neis käärimise bakterid. Ühes sellega hävisid ka vitamiinid, värske maitse ja aroom. Seepärast ei võinud pastöriseeritud mahladel olla tulevikku.

    Viimasel ajal on aga värskete mahlade säilitamiseks leiutatud täiesti uus süsteem, mis seisab selles, et värske marja või puuvilja mahl, enne kui ta saab minna käärima, asetatakse metallreservuaaridesse kõrge süsihappe-gaasi surve alla. Neis reservuaarides võib värsket mahla säilitada aastaid, kusjuures ta aja jooksul muutub aina paremaks nagu vein.

    Pudelisse villimise juures kõrvaldatakse mahlast peente filtrite abil käärimise bakterid viimseni ja mahl või mahlajook asetatakse steriilseisse pudeleisse.

    Nagu hr. Grünberg, kellel oli võimalus tutvuneda Luscher-Matieseni vabrikus mahlajookide valmistamisega, seletas, toimub mahlajookide valmistamine kõige piinlikuma puhtusega ja täpsusega.

    Pudeleid täitjad töölised on isegi paigutatud erilisse, suurde klaaskappi. Selline täpsus ja puhtuse nõudlikkus ületavat mitmekordselt kõige keerulisema kirurgi töö. Maitsenult  õunamahlajooki, mis levitab meeldivat õunalõhna, sai järgmise uudis- ja maiuspalana maitsta Saku meemõdu, mille meesisaldavus samuti 8%. Mee tarvituselevõtmisega mõdu valmistamisel on eriti soodustatud olukorda asetatud aednikud-mesinikud, kuna võib arvata, et nõudmine meesaaduste järele märksa suureneb. See mõjustab loodetavasti ka mesilaste pidamist

    Nõudmine mahlajookide ja meemõdu järele on praegu veel tagasihoidlik, kui järjest tõusva tendentsiga. Üheks väikeseks takistuseks eelnimetatute levikule on nende hind – nii 0,30 ltr. mahuga mahlajoogi pudel maksab 25 senti ja on võrdne mõdu hinnaga, mille maht 0,50 ltr. Laoomaniku arvamisel see hind pole aga püsiv, vaid kindlasti tendentsiga langusele, mida tagab kauba kvaliteet ja loomulikult suurenev nõudmine.

    Naturaalmahlad, mahla joogid ja mahlast valmistatud toidud on asendamatud mitte ainult maitseainena, vaid ka tervislikust küljest, sest nad sisaldavad kõiki värskeid toitaineid ja vitamiine, mida üldse sisaldab värske mari või puuvili.

    Nõrgajõulistele lastele ja haigetele on värsked marja ja puuvilja mahlad oma toiteväärtuselt eriti soovitatavad.

    Lõpuks oli võimalus külastada hr. Grünbergi õlleladu endise Paide õlletehase suuris keldreis.

    Oli parajasti käsil pudelite täitmine mitmesajaliitrisest vaadist. Töö toimub voolikute abil, milledest ühega pumbatakse vaati õhku, millise surve mõjul teist voolikut kaudu õlu voolab pudeleisse läbi vastava täiteseadeldise.

    Keldris valitseb võrdlemisi madal temperatuur, milline vajalik, et õlu ja karastavad joogid oleksid alati väljasaatmisel vajaliselt värsked.

    Kõrvalruumis, süngete võlvide all säravad suured jäälademed, millistest jatkub kogu suveks lao oma tarviduseks kui ka väiksemal määral väljaandmiseks.

    Tunnilise vaatlemise-tutvunemise järele tuli lahkuda külalislahke omaniku eeskujulikust suurlaost, kuigi mitmed värvilised ja maitsevasisulised pudelid püüdsid meelitada …»


    Pärast II maailmasõda anti tööstus  üle Järvamaa Toiduainetetööstuse Kombinaadile, seejärel 1947. a. aprillis Tartu Õlletehasele, kes korrastas Veski 18 asunud tootmisruumid õllevillimise ja karastusjookide tootmise osakonnaks. Töötajaid oli 16. Samal aastal villiti Paide osakonnas 9700 l Tartust toodud õlut ja tehti 64100 l karastusjooke.

    Paide osakond ja Järvamaa õlle- ja karastusjookide müügivõrk anti juba 1949. a. aprillis üle Saku Õlletehasele, kel oli võimalus kasutada kauba kohaletoimetamiseks kitsarööpmelist raudteed tartlaste kalli autotranspordi asemel.

    Paide õlleladu lõpetas töö 1950ndatel aastatel.


    1913. a. oli Paides lisaks Stammi õlletehasele neli õlleladu, kus villiti pudeleisse sisseveetud õlut:

    Kokenhofi mõisa (asus Valmiera lähedal) õlleladu, Väike-Aia kr. 101b, laopidaja August Limberg. Tema õllepoed asusid Tallinna 39a, Aia 74, Pärnu 67 ja 73. Limbergil oli ka veinikauplus Väike-Aia kr. 91.
    Rosenbergi pärijate (Viljandis) õlleladu, Aia kr. 89a (A. Kolli maja). Õllepoed Tallinna 41, Pärnu 152b.
    Saku õllevabriku AS õlleladu, Wiesenstraße (Luha?) kr. 7a (K. Johannsoni majas). Õllepood Pikk 27 (Kustas Kassmann).  Saku AS pidas veel restorani Aia kr. 80a.
    Moe mõisa õlleladu, laopidaja Karl Taks, Väike-Aia kr. 66b (A. Seidelbergi maja). Õllepood Aia 77.


    Lisaks ülalmainitule tegutsesid Paides veel järgmised joogitööstusettevõtted:

    A. Greenkohr, limonaadi- ja mineraalveevabrik, andmeid 1893 (asukoht pole teada).
    Karl Otto Johannson, limonaadivabrik, Pikk t. kr. 7, andmeid 1913. Talle kuulus ka veinikauplus Pärnu kr. 66c.
    R. Feldt, õlleladu Vaino 3, andmeid 1925–1926, samas asus ka A. Spring’i mineraalveetööstus;
    Hans Luts, karastusjoogitööstus ja õlleladu Lai 5, andmeid 1913 (Kranichstraße kr. 159) –1925;
    A. Eichfeldt, karastavate jookide tehas 1930. aastatel (asukoht pole teada).


    Paides tegutses enne kroonu viinamonopoli kehtestamist 1900. a. ka firma P. Hoffmann viina- ja napsivabrik (asut. enne 1878), millel olid müügiesindused Tallinnas ja Põltsamaal.

    Monopoli viinapoed asusid 1913. a. Paides Pärnu t. kr. 67 ja Tallinna 54a.


    Kui kellelgi on täpsustavaid andmeid ülalkirjeldatud või märkimata jäänud ettevõtete ja nende omanike kohta, fotosid, pudelietikette, esemeid vms., palun võtta ühendust Eesti Õlleajaloo Seltsiga Tartus meiliaadressil beerest@hot.ee
    Oleme tänulikud iga mosaiigikillu eest, mis aitab taastada meie joogitööstuse ajaloo tervikpilti.


    Lugupidamisega

    Andres Sepp,
    Eesti Õlleajaloo Seltsi juhataja
    5567 9959

    Tartus, 27. juunil 2004










    Vaata suuremat pilti


    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein