Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    6 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Järwa maa ajaloust

    Kreisilinn Paide

    » Muinasaeg
    » Orduaeg ja Liivi sõ...
    » Liivi sõda
    » Kreisilinn Paide

    Kodu-maalt Nr. 9.


    Järwa
    maa


    ja


    Paide
    lossi ja linna aja loust


    Wälja annud


    J. Jung.


    Tartus, 1879.


    Trükitud H. Laakmanni
    kulu ja kirjadega




    Rootsi kuninganna Kristiine alaealise walitsuse ajal wõttis riigi walitsus nõuuks, et Paide loss mitte enam sõa kindluseks ei saa pruugitut. 30. Oktoobril 1636 sai Mäo mõis Feldmarschalli grahw Tortnesonile maksuta pruukimiseks antut ja 20. Aprillil 1646 temale hoopis kingitut, ja sellega ühes ka Paide loss ja linn. Tortensoni poeg müüs selle mõisa 12. Juunil 1669 kõige Paide linnaga kuberneri Hans von Fersenile ära, siis sai Ferseni wäimees landraat Bengt Rosen selle oma kätte, kelle käest tema wäimees landraat Aadam von Stackelberg selle mõisa wiimaks jälle omaks päranduseks sai, kelle sugukond praegu selle mõisa omanikud on.

    Kunni 1710 aastani oli Paide Rootsi walitsuse al, siis sai ta jälle Wene walitsuse alla, kust ajast saadik rikkumata rahu on olnud ja Paide linn jälle edasi kosunud.

    Et Paide linna aastast 1636-1783 mõisniku al on olnud, siis wahetati keisrinna Katariina II ajal Paide linna ase Laimetsa, Jalametsa ja Brandi mõisate wastu ümber, mis Mäo mõisa omaniku päralt jäiwad, ja tõsteti Paide Järwa maakonna linnaks. Hiljemalt on Laimets, Jalamets ja Brandi Koigi von Grünewaldi kätte saanud, kunni Grünewald aasta 15 eest Jalametsa Põltsama kaupmehe Lehmannile ära müünud.

    Ehk kül Mäo mõisa omanikud Stackelbergi sugukonnast pehmed ja helded inimesed olewat olnud, kuida Hupel seda omas topogr. Nachr. nimetab, ei ole aga siiski nende ja Paide kodanikkude wahe, kelle isandad Stackelbergid oliwad, mitte nõnda lõbus olnud, sest et kodanikud oma kümnest ja aksi maksu mitte hää meelega Mäo mõisa ei ole tahtnud maksta. Sellepärast olewat nemad aastal 1730 selleaegse pärishärra Baron Friedrich Stackelbergiga protsessima hakanud, aga kahes kohtus oma protsessi kaotanud. Ka hiljemalt, arwata 1760 aasta ümber on Paidelased oma pahandust Mäo mõisa härra wastu üles näitnud, aga sellel korra õige naljakal wiisil: Paide naisterahwas olewat need linad, mis nad Mäo mõisa pidant kedrama, kõik turu pääle kokku wiinud ja sääl ära põletanud.

    Salgamata oli Paide kodanikude olek õiguse asjus Mäo mõisa omanikude al üks wäga wilets ja litsuw, sest iga kodanik pidant oma wande sees kinnitama, et ta esiti “kõrge keisri ja Mäo mõisa härra truu alam, ja siis linna kohtu sõnakuulja kodanik lubab olla.” Üks wäe kaptein, kes mitte Mäo mõisa “truu alam” ei tahtnud olla, pidi 24 tunni sees enese Paide linnast kasima. See on wäga ime, ütleb Hupel, mis suguse kõrge wiisiga ja waljuste Mäo mõisa omanikud omad käsud Paide kodanikudele on annud.

    Nõnda oleme meie juba uuema aja sisse jõudnud. Waatame weel kord lühidelt, kuida Paide linn praegu seisab. Lõuna ja õhtu poolt seisab ta kindluse walli wastu; üksnes mõned weiksed majakesed seisawad hommiku poolse külje pääl, mudase jõe kaldal. Põhja-õhtu ja lõuna-hommiku pool wenib linn kõige laiemaks; sellepärast näitab ta ennast reisijatele, kes Williandist üle Kabala ja Halliku tulewad, selle külje päält kõige kenamalt wälja, kus linna majad oma punaste katustega roheliste aedade ja õunapuude wahelt wälja paistawad. Kena Luteri kiriku torn tõuseb keset linna oma tunni kellaga ülesse, kelle kõrwalt ka nägus Wene kirik ennast kindluse mäelt oma mitme torni ja ristidega linna tulijale näitab.

    Nii kui wäljast poolt, nõnda ka seestpoolt see linnake kena ja lõbus. Uulitsad on lahked ja laiad, turu plats üleüldse kiwidega prügitud ja hästi ruumikas. Luteri kirik seisab turu ääres, keda püha risti kirikuks nimetatakse, kellest Hupel 1782 kirjutab, et ta wana ära rikutut linna kiriku aseme pääle olla ehitatut, kus mõne aasta eest (enne 1782) puru ja prügi ära olla koristatuut ja kust mitmed endised ilusa sammaste ja haua kiwide asemed olla leitud, aga Hupeli elu ajal ei ole see kirik weel mitte päris walmis olnud. Aastal 1845 põles 10. Mai öösel see kirik ära, nõnda et aga paljad müürid üksi järele jäiwad. Ommeti tõusis ta kahe aastaga Jumala abiga ja hää inimeste suure osawõtte ja waewa läbi tulest ja tuhast jälle, weel ilusam ja auusam, kui enne, ülesse, nõnda et ta 10. Oktobril 1847 sisse õnnistatud sai. Et nelja häälega koori laul sellel ajal üleüldse siin maa aruldane oli, siis oliwad Pilistwerest Witsjärwe küla lauljad sellel pühitsemise päewal sääl kirikus nelja häälega laulmas, mis wäga aruldane ja kena olewat olnud, et Eestlased ka nõnda laulda wõinud, keda palju suuri mehi imekspannes päält kuulanud. Kirikut ehitawad seestpidi wäga ilus altar ja wäga ilusa häälega, kuulsa Tartu meistri Kessleri ehitatud orel. Praegune kiriku õpetaja on Baron von Tiesenhausen Idawere mõisast Wiru maalt.

    Aasta kümne eest tagasi oliwad sääl 1728 inimest elamas (Mina ei tää, kus Professor Dr. Fedor Possart, 1846 oma Statistik und Geographie Ehstlands sees 3413 hinge Paide linna jaoks on võtnud? Wõi on niipalju Paide linna rewisioni hingesi linnast wäljas elamas, et juba aastal 1846 enam kui pool hingesi rohkem rewisjonis on seisnud, kui H. Tegeler Alb. Balt. Ansichten Nr 25 aastal 1866 Paides ütleb olewat olnud) ja 155 elumaja. Pääle seda on sellel weiksel linnal üks waeste ja waeste laste maja, mis aastal 1833 asutatut, ja üksnes armu andide läbi ülewal peetakse, siis kaks waeste kooli Luteri ja Wene usu lastele, üks abiselts Luteri usu kogudustele Wene maal, üks wendade lugemise maja, üks elementar kool, üks kreis kool, üks linna tütarlaste kool, mis Hupel aastal 1817 olewat asutanud, üks apteek, üks laatsareti maja, üks lainu biblioteek ja klubi maja. On kül weike linnake, aga hää asutuste pääle hästi rikas.

    Üleüldse peab Paide linnakesest tunnistama, et sääl ülemate ja alamate seas tõsise Jumala kartuse ja armastuse waim salgamata ennast awaldab, mis ajaliku elu kõige ilusam kroon ja kõige tarkuse hakatus ja hallikas on, kuna teised selle sarnatsed linnakesed suurte linnade wiisi sellest kõige ülemast tarkusest mitte nõnda üleüldist lugupidamist ei awalda. Lasku Jumal seda linnakest rahu sees edasi kosuda!

    [Järgneb pikem jutustus A.W.Hupeli tegevusest, mille seas Jung seoses Paidega märgib järgmist: Üks jäädaw mälestus, mis Hupel Paide linnale on teinud ja praegu weel edasi kestab, on linna tütarlaste kool, mis ta aastal 1817 asutanud ja kes järgmisel aastal oma tööd hakanud. Wistist on Hupel selle kooli hakatuses oma kulu pääle asutanud, kuidas H. Tegeler (Album Balt. Ansichten Nr 25) Hupeli kingituse kirjast lühidelt nimetab: “Seesinane kiri olgu ühe dokumendi asemel tunnistuseks ja tõsiseks otsuse tegijaks, kuida mina siitse linnale südamest hääd soowin.”]

    Lõpp


    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein