Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    78 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    Järwa maa ajaloust

    Muinasaeg

    » Muinasaeg
    » Orduaeg ja Liivi sõ...
    » Liivi sõda
    » Kreisilinn Paide

    Kodu-maalt Nr. 9.



    Järwa maa


    ja


    Paide lossi ja linna aja loust


    Wälja annud

    J. Jung.




    Tartus, 1879.


    Trükitud H. Laakmanni kulu ja kirjadega


    _____________________



    Järwa maa ja Paide lossi ajaloust.


    Ilmamaa, mis waewa oled sina näinud,

    Kui sind kanged kantsid olid kaitsenud?

    Were jäljed tuhatkord so pinnal käinud,

    Enne kui sa praegust rahu maitsenud!


    Armas lugeja! Sa wõid kül ütelda: mis sa neist tühjest müüri tükkidest weel kõneled ja selle tarwis ilma asjata paberit raiskad, keda mina juba isi igapäew oma silmaga näha wõin! Kiwi hunnik on kiwi hunnik ja muud mitte midagi, kus mingist ilu ega kenadust näha ei ole. Räägi parem wõeralt maalt ilusaist kohtadest, keda meie ei näe, ja imelikuist lugudest, keda häämeelega wõib kuulda! - Aga armas sõber, mispärast on sul siis wõeras maa ja säälsed loud armsamad, kui oma isamaa? Oled sa siis tõeste niisugune laps, kes rahu sees ema süles üleskaswanud, aga ommeti armastust ema wastu ei tunne? Ehk peaks sul wõeras ema armsam olema, kui oma ema? Kas sa mitte ei tahaks tääda saada, kuidas sinu ema käsi nooremal põlwel on läinud ja missugust waewa ja walu tema kannatanud? Waata, seda wõiwad sulle need enam kui 600 aastat wanad müüri tükid elawa keele ja werise pisaratega kõnelda, kui nende suu aga lahti tehakse, kuna sinu wanemate ja wanemate wanemate luid ega konta kusagil enam ei ole. Ja kui nende wana halli müüride kõne sinu südant mitte haleduse ja armastusega oma isamaa wastu ei täida ega sellele ärata, siis oled sa üks laps, kes tuimalt oma ema rinnust oma ihu toidab. - Mina tahaksin järeltulewais ridades neid wanu müürisid ajalou läbi sinule jutustada lasta, mis nemad oma pika wanaduse sees on näinud ja kuulnud, ehk see kül Paide lossi asjas mitte esmalt ja ainult minu teenistus ei ole, waid et seda juba meie austatud Postimehe kirjutaja J.W.Jannsen ligi 20 aasta eest Pärnu zeitungis on teinud. Muidugi on minul aga oma isi tee.


    Et Paide Eestimaal Järwa maakonna linn on, seda tääb iga üks. “Järwa” on üks neist kõigewanemaist nimetustest Harju ja Wiru kõrwal Eestimaal, kuida wanad kirjad seda näitawad, kuna Liiwi maakondade nimed kõik teisiti on muudetud, kui Nurmegundest Laiuse ja Põltsama maa, Allistegundest ja Sotaganast Pärnu maa; ainus maakond Eestimaal, Rotalia, on Lääne maaks muudetut.


    “Järwa” nimi on sellepärast weel isiäranis tähtis, et tema ükskord ka kaugele Liiwimaa sisse on ulatanud. Rüssow kirjutab aastal 1577, et sellel ajal Järwa maa jaost olnud Paide, Laiuse, Põltsama, Williandi, Tarwastu ja Karksi. See on wistist üks wahelmine selle maa sissejaotus olnud, sest Läti Hendrik räägib enne Rüssowit, et Järwa maa tagapool Nurmegunde, praegust Pilistwere ja Põltsama on olnud, kus isiäranis sagedaste ühest suurest, rikkast, ilusast ja rohke rahwaga Kareda külast kõneldakse, mis wistist see Suure Kareda küla Peetri kiriku ligidal saab olema. Weike Kareda seisab mõne wersta lõuna pool, kus juures wäga suured ja laiad põllumaad on, mis isiäranis hää põhjaga näitawad olema. Nende suurte lageda põldude pääl on wistist wanemal ajal wäga palju inimeste werd walatud, ja palju sõa lahinguid peetut, mis praegu nii mitmed kiwi ristid ja mälestuse märgid selle tee ääres tunnistawad, mis Koigist läbi Weikse Kareda, Peetri kiriku pääle lähäb. Kõige sagedamalt on neid Weikse Kareda küla wälja pääl näha.


    Et Paide Järwa maa sees on, siis palun armsaid lugejaid hääks wõtta, kui ma Järwamaa loust enne Paide asutust ka lühidelt kõnelen.


    Läti Hendrik räägib (Cap. XV) lühidelt esimesest Sakslaste ja Lätlaste riisumise reisist Järwa maale, mis juba sügisel 1211 sündinud. Kui nad nüüd Järwa maalt tagasi oliwad läinud ja Jõulu pühad ära pidanud, ja kui kange külmus kõikidele jõgedele ja soodele sillad pääle teinud, siis saatnud piiskopid kõige Liiwlaste ja Lätlaste kantsidesse käsu, et nemad Sakslastega Eestimaale pidiwad minema, ja kogusiwad oma wäe Beweri kantsi juure, praeguse Burtniku järwe ääre kokku. Nendega ühes läks ka Eestlaste piiskop Teodorih. Ja kui nad aastal 1212 Kristuse ilmutuse püha (Kolmekuninga päewa) ära oliwad pidanud, läksiwad nemad Ugaunia maale, ja neid oliwad ligi 4000 Sakslast hobuse ja jala wäge, ja Lätlasi ja Liiwlasi niisama palju. Siis käisiwad nad Tartu maa läbi, läksiwad üle Emawee (Emajõe) ja tuliwad ühe wariku juure, mis kristlased enne seda ära oliwad põletanud. Ja kuna nüüd Sakslaste ristisõitjad linna puhkama jäiwad, läksiwad Liiwlased ja Lätlased, ja kes wäe sest kõige usinamad oliwad, Waijatu poole (Torma kihelkonnas) ette, riisusiwad kõik selle maa puhtaks ja kogusiwad endid Soomelinde (praeguse Waijatu mõisa kohta) kokku. Teisel päewal läksiwad nemad jälle teiste juure Waijatu külasse. Sääl puhkasiwad nemad kolm päewa, riisusiwad kõik selle maa puhtaks, põletasiwad kõik külad ja majad ära, wõtsiwad palju wangi, tapsiwad palju ära ja riisusiwad palju saaki kokku. Neljandamal päewal läksiwad nemad Järwa maale, jagasiwad oma sõjawäe kõige selle maa ja külade sisse laiali, kus nad palju paganaid kinni wõtsiwad ja maha lõiwad, naised ja lapsed wangi wiisiwad, palju elajaid, hobusid ja saaki kokku riisusiwad, kunni nad Kareda külasse endid kokku kogusiwad, kui nad enne kõik ümbertkaudu külad tuhaks oliwad teinud. Sellel ajal oli Kareda küla wäga ilus ja suur, kus palju rahwast (Läti Hendriku kõne järele) kõik ära häwitatut ja põletatut saiwad. Kui nemad kolme päewa pärast kõige riisutut saagiga tagasi pöörasiwad, on nemad kõik külad ja majad sääl ümberkaudsel maal ära põletanud, nimelt Woha (Siin wistist Järwa, Nurmegunde, Wiru ja Waijatu wahel olnud) ja Nurmegunde, kunni nad Wörts järvele oliwad jõudnud, ja säält üle jeä rõõmuga oma koju koju läinud.



    Kui nüüd Nowgorodi suurwürst Mstislaw kuulis, et Sakslaste wägi Eestimaal oli läinud, tuli tema nõndasammuti 15,000 mehega Waijatusse ja läks säält Järwa maale. Kui ta Sakslasi sääl mitte ees ei leidnud, läks ta säält edasi Harju maale ja piiras Warbla kantsi ümber, kus ta ka mitu päewa sõdis. Wiimaks lubasiwad kantsi elukad temale 700 marka naagata, ja siis pööris ta säält oma maale jälle tagasi. “Naagata” on wistist “nahad”, mis sellel ajal raha asemel olnud.


    Aastal 1217 kogusiwad endid pärast Kolmekuninga päewa Riiglased, Liiwlased ja Lätlased jälle suures hulkas kokku, ja läksiwad Sakala maale, kust nad säält wanemad endile juhatajaiks wõtsiwad; ka Ugaunia rahwas tuliwad nende juure. Säält läksiwad nemad Järwa maale, jagasiwad oma wäe laiali kõikide küladesse ja tegiwad selle maale suurt häda; sellepääle jäiwad nad 6 päewa Kareda külasse, kuna nad ümberringi kõik ära põletasiwad ja riisusiwad. Säält läksiwad need, kellel tugewamad hobused oliwad, Wiru maale, ja kui nad selle maa nõndasammuti oliwad paljaks riisunud, mehed ära tapnud ja naised ja lapsed wangi wõtnud, tuliwad nad palju saagiga Karedasse tagasi. Siis tuliwad nende juure kõik Järwa maa wanemad ja palusiwad rahu, et nad nende rajalt ära pidiwad minema. Neile ööldi: “Kui teie seda tõsist rahu tahate saada, siis peate teie selle õige Rahutooja, Kristuse lapsiks saama, et teie ristmise wastuwõtte läbi igaweste meie wendeks wõite jääda.” Kui nüüd Järwa maa wanemad seda kuulsiwad, rõõmustasiwad nemad endid, ja et nemad Riiglaste rahu pidiwad saama, lubasiwad nemad niihästi nende ristmist wastu wõtta, kui ka neile kümnest maksa. Sellepärast oleme meie neid ka mõned sääl ristinud, ja kui meie nende pojad pandiks saime, pöörsime meie kõige oma saagiga Liiwimaale tagasi ja tänasime Jumalat selle rahwa pöörmise pärast.”


    Sest on siin näha, et Läti Hendrik isi ühes Järwa maal on olnud.


    Selsamal aastal Septembri kuul saatis Nowgorodi kuningas sõna Eestimaale, et tema tahta sinna Sakslaste wasta sõdima tulla, mis pärast Eestlased endid wäga rõõmustanud. Siis kogunud Sakala wanem Lembitu kõigist maakondadest Eestlasi kokku, kül Rotalia, Harju, Wiru, Tallinna, Järwa ja Sakala maalt, ja ootanud Paala jõe ääres 15 päewa Wenelaste tulekut.


    Sellepääle on sõda Williandi ja Põltsama wahel Eestlaste ja Sakslaste wahel lahti läinud, kus ka Liiwlased ja Lätlased Eestlaste wastu oliwad. Sellesamma korraga langes Liiwlaste würst Kaupo Eestlaste käe läbi ja Lembitu sai ühe Lätlase Beko käe läbi ära tapetut, kus juures kõik Eestlased põgenema aeti.


    Kui nüüd Eestlased Sakala maal ära oliwad wõidetut, pöörasiwad nemad aastal 1218 teistkorda ristisusu poole, niihästi Sakalased kui Järwalased. Nemad saatsiwad omad wanemad Riiga grahw Alberti juure ja wiisiwad ka omad pojad sinna pandiks, et nemad ristmist tahawad wastu wõtta ja Liiwimaa kirikule maksu maksta, ehk wilja, mis kümnese asemele oli jäetut. Siis pöörasiwad nad oma maale tagasi ja oliwad niisuguse ragu üle rõõmsad.


    Wistist oliwad Järwalased selle wahel jälle ristiusust ära taganenud, sest rüütli päämees Rudolhw tuli sügisel 1219 Lätlastega jälle Järwa maale, kus nemad mehed ära tapsiwad, naised wangi wõtsiwad ja hobused, elajad ja kõiksugu saaki kokku riisusiwad. Sääl tuliwad Järwa maa wanemad Rudolhwi juure ja ütlesiwad, et nemad Riiglaste rahu juba minewal aastal wastu wõtnud ja tahawad ka nende ristmist wastu wõtta, ja palusiwad, et ta oma wäega nende rajadelt ära pidi minema. Sellepääle wõttis Rudolhw nende pojad pandiks, uuendas nendega rahu ja tuletas neile meele, et nemad oma usku ja kristlaste säädusi, mis nad wastu wõtnud, ka tõeste pidiwad pidama. Ka andsiwad Järwalased rüütlitele nõuu, et nad warsti jälle pidiwad tulema ja Wirulastele ka ristiusku peale sundima, kus juures nad rüütlitele abiks lubasiwad olla. Seda tõotasiwad rüütlid teha ja läksiwad oma saagiga Liiwimaale kodu. Selsamal talwel tuliwad rüütlid Liiwlaste ja Lätlastega Sakala maale, wõtsiwad sakalased ja Ungaunialased ligi, ja läksiwad Järwa maale, kust nad Järwalased endile juhiks wõtsiwad ja Wiru maale läksiwad, kus üks arutu riisumine ja tapmine sündis, kunni Wirulased rahu palusiwad ja ristmise wastu wõtsiwad.


    Aastal 1220 kogusiwad Riiglased Webruari kuul jälle hulga Liiwlasi, Lätlasi ja Sakslasi kokku ja tuliwad Herzog Alberti ja ordumeistri Bolkiini, kui ka piiskopi wenna Theodorihiga Sakala maale, et nad Harilastele ja Saarlastele tahtsiwad kätte maksta, mis need ristiusule kurja teinud. Nendega ühes läinud ka Sakalased ja Ungaunialased.


    Kui nad Nurmegunde oliwad jõudnud, näewad nemad enda ees palju suitsu ja tuld Järwa maalt üles tõuswad. Et Järwalased endid Liiwimaa kiriku alla oliwad heitnud ja ristmist wastu wõtnud, see oli Saarlasi pahandanud, kes suure wäega wälja oliwad tulnud ja liisku heitnud, kas nemad Taanlastega Tallinnas või kristlastega Järwamaal pidiwad sõdima. Liisk oli aga Järwa maa peale langenud, ja juhtusiwad sellel sammal päewal sinna, kui rüütlid oma wäega sinna läksiwad. Herzog Albert ja ordumeister Bolkiin tõttasiwad oma wäega kohe Järwa maale waenlasele wastu, kuna neile mõned põgenejad wastu tultwad ja täädust andsiwad, et Saarlased kõik nende maa ära rikkunud ja nemad olla ükspäinis weel pääsnud.


    Selle päewa üheksamal tunnil oliwad rüütlid neli Saarlast kätte saanud, kes parajasti ühte küla põlema süütanud; need olewad nad sinna maha löönud ja teistele Kareda külasse järele kihutanud, kus Saarlaste kogumise paik on olnud. Säält olewat Saarlased neile hulga kaupa äkitselt karjudes ja klpide wastu lüües wasta tulnud, ja kui nad nende weikest hulka näinud, olewat nad omad odad nad sadu nende pääle wisanud. Nõndasamma olewat ka Lätlased karjunud ja odadega nende pääle läinud.


    Ommeti olnud aga nende tee sügawa ja külmanud lume pärast kitsas, nõnda et Sakslased eemalt üksteise järele esimeste juure wõinud tulla. Kui nüüd Sakslased ja Lätlased endid oliwad kogunud, tungisiwad nad suure rutuga Saarlaste pääle ja raiusiwad neid nagu heina, paremale ja pahemale poole maha, ja ajasiwad neid taga, kunni külasse, kus nad neid majade katuste päält ja puuriitade otsast maha kiskunud, ja mõega teraga maha tapnud. Sääl karganud ka Järwlaste naised wälja, keda Saarlased wangi wõtnud, ja peksnud maha löödut Saarlasi wemmaldega, üteldes: “Sind löögu kristlaste Jumal!” Nüüd ajasiwad Sakslased Saarlasi taga külast läbi, kunni wälja pääle, ja lõiwad neid maha, kunni Järwalaste püha metsani. Siis pöörasiwad Sakslased ja Lätlased külasse tagasi, ja leidsiwad säält palju hobusid, riidid ja saaki, mis nemad eneste wahel ära jagasiwad, aga wangistatut naised ja lapsed Järwalastele tagasi andsiwad. Saarlasi oli tapetut üle wiie saea, ja Sakslastest oliwad kaks ja lätlastest kaks. Karedalt oliwad Sakslased Harju maale läinud, kus nad jälle imet teinud.


    Aastal 1223 tuliwad rüütlid Oktobri kuus jälle suure wäega Eesti maale ja lõiwad Järwlasi suure hädaga, sellepärast, et nemad kristliku Taanlasega ühtepuhku olewat sõda pidanud, tapsiwad palju neist ära ja riisusiwad palju saaki kokku. Siis tuliwad Köisi Järwlased nende juure ja tõotasiwad Sakslastele alaliku truudust, nõndasamma ka kõige kristlastele, - mis pääle Sakslased oma saagiga nende rajalt ära läksiwad.


    Aastal 1226 tuli pärast Kolmekuninga päewa Modeena piiskop, kui paawsti saadik Roomast piiskoppide, pappide ja sulastega Järwa maale, kus Järwlased temale kõik Kareda külas wastu tuliwad, kus tema neile rõõmuga Jumala sõna kuulutas ja neid katoliku usu õpetuses õpetas. See oli see esimene kiriku katsumine Eesti maal.


    Nii kaugele Läti Hendriku täädustused Järwa maalt, kus praegu meie Paide seisab.





    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein