Menüü
Esileht
Ajalugu
Fotod
Foorumid
Ühendus
Lingid
Registreeru
 
W tegevused
Tegevusaruanded
Aastaaruanded
Toetajad ja liikmed
W-tooted
 
Viimati lisatud
  • Vanalinna konverents
  • ACTAlooline Weissenstein
  • Türi!
  • "Külmkõlad"
  • Posti 12
  • Welopäev
  •  
    Wotod
     
    Praegu siin:
    0 kasutajat
    44 külalist >>
     
    Sisene
    Kasutajanimi:

    Salasõna:

    pea mind meeles

    Registreeru!
    Unustasid oma salasõna?
     


    "Paide Elu" 1927, 1928

    1927 ja 1928. a "Paide Elu"

    » 1927 ja 1928. a "Pa...
    » Paide rohkem ja väh...

    Mõned väljavõtted 1927. ja 1928. a ajalehest "Paide Elu"


    Paide “jõekarud”

    Suur soodustus oleks Paidele, kui meri temani küüniks. Ent peame leppima sellega, et jõekene meid külastab. Millegi tõttu nii mõnigi paidelane oma “meremehe waimu” saab osaltki rahustada. On ju paidelastes ka “wiikingite werd”. Nagu möödunud pühapäew seda tõendas: nutikad poisid konstrueerisid ise endile koduste abinõudega, lootsikust ja suurrätikust sõiduki. Mis merirööwlite laewa mulje jättis, puudusid waid punased pealuud purjel. Too sõiduk meelitas mõndagi uudishimulikku sillalt Paide “jõekarude” tegewust jälgima.


    Wold. Aaso “leidlikkus”
    Omapärase leidusega sai hobuse puudusel paidelane Woldemar Aaso toime. Mehel oli soow maale sõita, sugulasi külastama. Et hobune puudus, siis aitas hea nõu. Naine lapsega asetati kelgule, mis mootorratta taha seoti ning sõit algas. Suurt raskust tegi juhile jälgimine, kas “wagun” ühes naisega ka õieti taga jookseb. Õnnetuseks puruneski side ja mõne kilom. ärasõitmisel leidis Aaso mootorratta küljest ainult kelgu jalase. Nüüd algas sõit kohe tagasi, kust siis teelt – kraawist, oma õrnema poole leidiski lume seest. Wäga omapärane trikk.


    Tahtis wanglasse tagasi
    Aleksander Grauer istus ära oma 10 kuulise karistuse, kust äsja wabaks sai. Ööl wastu 3. dets. ronis ta üle wangimaja müüri wangimaja hoowi. Walwekorral olew wangiwaht laskis A.G. peale rewolwrist, kuid kuul ei tabanud. Mis kawatsusega Grauen wangimaja hoowi hiilis, on teadmata. Oletada wõib, et ta wanglas istuwaid “sõpru” läks aitama. Grauer on uuesti wahi alla wõetud.


    Alkohoolita trahterid tulewal aastal Paides
    Linnawolikogu lubal jääwad 1928. a Paide linnas järgmised alkohoolita trahterid: kaubatarwitajate ühisus “Iwa” Pikk tänaw 3, Rud. Kool Tallinna tänaw 10, Palial. Rüütli tänaw 20, E. Greenberg Pikk tänaw 4, O. Steinberg Pärnu tänaw 54, A. Kiwi Pärnu tänaw 13a, J. Sirul Pärnu tänaw 4 ja J. Mühlberg Pikk tänaw 8.


    Paide restoraani pidajad mures
    Linnaisadel olla klubiga soojad sidemed


    Kuna wiimasel Paide linnawolikogu koosolekul kodanikkude klubi einelaua pidaja M. Wotonkoffi trahterimaksu adwokaat Krassi energilisel toetusel ja kaitsel 500 krooni wõrra alandati, suurendades seega tunduwalt teiste restoraanipidajate maksu siis on ülejäänud wäga kurwad ja pahased.
    Teatakse ette tuua täienduste waral, et kodanikkude klubi einelaua aastane sissetulek wõrreldes teiste restoraanidega palju suurem on, sest kuigi sääl õllemüük wäiksem, olla selle tõttu suur peenewiina läbimüük. Ka wiibiwat klubis ainult Paide “koorekiht”, siis olla seletataw klubi parem seisukord teistest, kuna “Estika”, “Järwamaa” ja “Jahimeeste kodu” pidawat leppima ainult hariliku kõrtsipublikumiga, kes wäga kokkuhoidlik. Kuid igal asjal on kaks külge, wõib olla ka siin, kodanikkude klubi ja Paide linnaisade, wolinikkude wahel.


    Paide ajast maha jäämas
    Linna üldine korraldamatus ja linnaisade loidus


    Meie linna tagurpidi minek hakkab juba huwipakkuma ka laiemale hulgale, nii kirjutab päewaleht “Postimees” järgmist:
    Mahajäänum kõigist meie prowintsilinnadest on sõna tõsisemas mõttes Paide, olgugi, et ta wanematest linnadest Eestis. Temast on nii mõndagi räägitud ka ajakirjanduses, see aga nähtawasti mingisugust mõju ei awalda. Lüüakse käega, “las hauguwad, küll wiimaks wait jääwad.”
    Siin on silmale niipalju walusat, jalale komistawat, millest kuidagi waikides mööda minna ei saa. Tänawal ringi käies peab õige ettewaatlik olema, et oma sääreluid ei murra, komistamised ja kukkumised on wäiksed asjad, sest kõnniteed on wõimatult auklised ja suurem osa neist seisab üksikutest kiwidest koos. On natuke wihma, siis on läbipääs wõimata, wälja arwatud wast rekordhüppajad, kes eelolewale olümpiaadile walmistuwad. Keset linna asuw turuplats on wahel kui keris, muidugi mudaga kaetud – ei ole ammu siin olnud korralikku sillutust! Wist pakub see linnasakstele lõbu raatusest waadata, kui liikuwad autod, wankrid ja muud weoabinõud kui tormilisel merel waaruwad ja telgi murrawad.
    Ehk küll sõda mitme aasta eest lõppenud ja traataiad ununenud, mäletawad paidelased siiski millegi pärast okastraati. Käidawamas tänawas, ühispanga, politseiasutuse ja linna algkooli maja ees jalgtee ääres on, ei tea kelle hirmutuseks wõi kaitseks, waiade külge ilupuude ümber punutud okastraadist aed. Imestan, kuidas see aed sääl püsib, millega see lubataw. Wast hiljuti jooksis üks hobusewarss oma külje puruks ja iga süüta jalutaja wõib oma riietest sääl ilma jääda.
    Linna üldise korraldamatusele ei saa põhjuseks olla aineline seisukord – raha linnal jätkub. Ainukeseks põhjuseks on poliitiline tüli. Ei ole wist kellelgi ununenud Paide linnawolikogu hiljutine parteiline kakelus, kus kohtade pärast kui kärbsed meepoti ümber suruti, linna hää käekäigu korraldusest pole aga juttugi. Samane passiiwsus ja “las räägiwad, küll ise wiimaks waiki jääwad” on Paidele hukatuseks ja kui see nii edasi kestab, jääb Paide ikka rohkem ajast maha.


    Tagasi
    ajaloo artiklite juurde



    In English
     
    Ajaleht

     
    Paide Teataja
  • Uudised
  • Artiklid
  • Kreisilinnas
  • Kuulutused
  •  
    Paide linna veeb
    paide.ee
     
    Toeta pärandit
     
    Fotoalbum
     
     

    kasutatud tarkvara PhpWebThings
    Kõik õigused reserveeritud Ühendusele Weissenstein