» Paide kaart 1698
Tagasi ajaloo artiklite juurde
Kaart on pärit Henn Soku poolt 1993. a kirjutatud raamatust "Paide" (lk 16).
Vaata suuremat kaarti
Plaanilt on näha, et linna territoorium koosnes sel ajal kahest osast: linnusele lähemal asuvast põhja- ja läände jäävast osast, mida kutsuti Lossi alevikuks (Schlosshackelwerk), vahel ka Rootsi alevikust (Schwedische Hackelwerck), ja linnusest lõuna poole jäävast alast Saksa alevikust.
Lossialeviku krundid olid ebaregulaarse kujuga, suuremad. Seal asus peamiselt Rootsi päritolu linnuse garnison. Lossialeviku keskuseks oli pastoraat (praegu Lai 1), mis selles asukohas asus juba alates 1650-test aastatest.
Pastoraadist veidi praeguse Soo tänava poole (praeguse kino kohal) näeme kõrtsihoonet.
Aleviku idaservas asus vesiveski, mis on siiani säilinud, kuid lagunemas (Veski ja Parkali tn nurk).
Lossialeviku tänavavõrgus võib juba eristada Laia tn algust, samuti Väike-Aia tänava lõpuosa. Tallinna tänav ei ole veel välja kujunenud, see jääb suures osas vallikindlustuste ja -kraavi alla. Olemas on ka Veskini viiv tee - praegune Veski tänav. Parkali tn asemel voolab jõgi.
Saksa alevikus nagu nimigi näitab, elasid linna saksa soost põliselanikud, samuti mõningad eestlased.
Tänavavõrk on välja kujunenud selliselt nagu see ka praegu eksisteerib. Turuplats on idaosas natukene väiksem, sellele ulatuvad mõned praeguse Vee tn krundid.
Nagu näha asus kuskil praeguse Vee ja Parkali tn ristumiskoha lähedal, jõe ääres Seek ehk linna vaeste- ja haigemaja. Parkali tänavat ei eksisteerinud, see oli aia- ja põllumaade ning jõekalda all.
Olemas olid Rüütli, Vainu ja Pikk tänav.
Praegune Suur-Aia tänav kandis Viljandi tänava nimetust (ilmselt seetõttu, et sealt sai Viljandisse viiva maantee peale).
Pärnu tänav ulatus üksnes praeguse Aiavilja tänavani, kus asusid veel kunagise linnamüüri vallid.
Tagasi ajaloo artiklite juurde
|
